Jüri Reinvere: meil on kadunud pidev võrdlus sellega, mis on olnud ({{commentsTotal}})

Jüri Reinvere
Jüri Reinvere Autor/allikas: PM/Scanpix Baltics

Helilooja Jüri Reinvere pälvis äsja Eesti Muusikanõukogu heliloomingupreemia globaalse haardega loomingu eest. Valner Valme tegi võitjaga intervjuu.

Heliloomingu preemia tuleb globaalse haarde, mitte muusika sisu eest. Kui tähtis on teile haare, kas muusika tegemisel mõtlete sellele, kui laialt võiks teie muusika inimesi haarata?

Tegelikult kuulub see küsimus žüriile. Muusika mõjuhaarde ja sisu vahel ma ei näe vastuolu: kõik suurimad kunstnikud on tegutsenud sellel nimel, et mitte olla lokaalsed, vaid universaalsed. Jean Sibelius näiteks ei soovinud olla soome helilooja, ta tahtis olla universalist, mitte natsionalist koos oma sümfooniliste teostega. 

Kui tähtis on klassikalises muusikas teavitus, nii sisuline kajastus kultuurimeedias kui puhas turundus? Kas nn tõsine või siis akadeemiline muusika jõuab praegu, aastal 2017, piisavalt inimesteni?

Tsiteeriksin siinkohal üht plaadikompanii Sony direktorit, ta ütles ühes erakõnes mu sõbrale: "Maailm on muutunud selles suhtes, et ka kakskümmend aastat tagasi mõjus turundus juba tugevalt, kuid et turundus mõjunuks, pidi ka kunstnikul endal hea tase taga olema — tänapäeval aga pole tasemel enam tähtsust. Mõjub ainult turundus. Iga keskpärasus võib maailmastaariks saada, oma pagasit selleks enam vaja ei ole."

Asi on tõepoolest läinud väga hulluks. Mul oli kevadel selline juhus. Kuulasin üht teost praeguse väga kuulsa lauljaga, kõige esimese klassi staariga. Ta laulis väga hästi. Pidin aga sinna kohe kõrvale kuulama sama teost Elisabeth Schwarzkopfiga, mingil põhjusel. Ja järsku olin vapustatud, kui halvasti laulab see meie praegune maailmastaar — ja kui lukus on meie kõrvad, sest meil on kadunud juba pidev võrdlus sellega, mis on olnud. Vahe oli, tõepoolest, tohutu.

Olete pikalt elanud Saksamaal ja ütlesite kevadel ajakirjas Muusika, et seal on iga materjal ja sündmus suunatud kindlale sihtgrupile. Mida Eesti muusikaelus võiks sellest õppust võtta: meil on need grupid ju nii pisikesed?

Täpselt nii, väga õigesti formuleeritud küsimus. Ei tohi mingil juhul võtta Saksamaalt üle tegutsemismudeleid ja vastupidi samuti — arvata, et sakslased peaksid toimima mingites asjades samamoodi kui eestlased. Need kaks ühiskonda funktsioneerivad, tänu oma suuruste vahele, väga erinevalt. 

Ennekõike peaksid, ma arvan, eestlased seda endale meelde jätma, et tugev kultuurieksport algab sellest, kui terve on kultuurielu kodus ja kui korras on asjad seal. Kui rikas ja vaheldustsoosiv on kultuuripoliitika kodus, mis vaimus elavad inimesed kultuurikeskkonnas: üliõpilased, õpetajad, mõtlevad-tegutsevad inimesed.

Ei tohiks teha sama viga kui soomlased, et pigistada oma kodune kultuurielu võimalikult väikeseks kokku ja suunata sealtki viimased nired ekspordile. Niimoodi ehitame endale ainult katastroofi, sellise tegutsemisega pole varsti elu ei kodus ega ka midagi eksportida.

Kuidas tähistate preemia saamist?

On pidu juba jälle Tallinna tulla ja kohata teisi preemiasaajaid!

Veebruaris esitlete Göteborgis oma uudisteost Ingmar Bergmani 100. sünniaastapäevaks. Mis seisus see on ja mis on veel käsil? 

See lugu hakkab peagi valmis saama ja võin öelda nii palju, et tihedad aastad on ees ja saan kirjutada väga erinevaid teoseid alates sooloteostest kuni kõige suuremate mõeldavate koosseisudeni välja.

Olete ka terav ühiskondlik mõtleja. Mis Eestis praegu muret teeb? Või rõõmu?

Rõõmu teeb see, et Eestis on palju asju vägagi korras, näiteks inimeste endi mõtlemis- ja kultuurivajadus. Muret teeb see, et eestlased sellest tihti ise aru ei saa, vaid elavad mingis pidevas paanikas. Ja selles paanikas on pimedad oma tugevuste suhtes.

Muret teeb see ka selle tõttu, et see on poliitiliselt väga vale suund: mitte tunda nii oma nõrkusi kui ka tugevusi.

Kas muusika ravib inimesi ja ühiskondi või on see romantilis-idealistlik arusaam?

Ma ei tea, kas ma seda just ravivahendiks hakkaks nimetama, kuid muusika on suutnud mõjutada inimesi ja ühiskondi küll — vaatama ainult iseend peeglist ja meenutame, mis on toimunud Eesti ajaloos.

Meie pea kõik suuremad poliitilised positiivsed asjad on toimunud muusika kaasmõjuga. Me oleme lauldes poliitilisi provokatsioone vältinud ja musitseerides end sakslikkusest vabastanud. Me oleme rusutusaastatel läbi muusika rääkinud asjadest, millest poliitika rääkida ei tohtinud. Seal, kus poolakad marsivad tänavale, oleme meie saavutanud selle muusikaga.

Ei tohi unustada just omaendi tugevusi!

Toimetaja: Kaspar Viilup



Edward von Lõngus Roomas

Edward von Lõngus tegi Eestis bürokraatia ajalugu

Tänavakunstnik Edward von Lõngus tegi bürokraatia ajalugu, kui valiti Eesti kultuuri välismaal esindama nii, et asjaajamises ei kasutatud tema õiget nime ja tellijad ei tea tänaseni, kes ta tegelikult on. 

"Kirsiaed"

Nüganen näeb "Kirsiaias" komöödiat ja naisterahva dilemmat

Tallinna Linnateatris lavastas Elmo Nüganen Anton Tšehhovi Kirsiaia. Nüganeni sõnul on Tšehhovi luigelaul - "Kirsiaed" - tehniliselt täpne ja täiuslikult kirjutatud. Kirsiaias on alati nähtud draamat, kuigi autor on sellele alla kirjutanud komöödia.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Kersti Rattus "Vend Jaan"

Intervjuu. Kersti Rattus: pendeldan maalide ja vormide vahel

Viljandis, Kondase keskuse aias on üks kummaline objekt, mille autoriks on hiljuti oma juubelit tähistanud Kersti Rattus (65), kelle loomingulist portreed kirjeldades tuleb appi võtta väga erinevaid märksõnu: teatrikunstnik, maalikunstnik, Viljandi pärimusmuusika festivali ja Tartu hansapäevade esinemispaikade kujundaja, Viljandi kunstnike ühenduse ja kunstifestivali Kiriküüt üks algatajaid. Täna töötab Kersti Rattus TÜ Viljandi kultuuriakadeemias maalimise õppejõuna.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: