Kirjanike majas pakutakse etüüde eestivene nüüdiskultuurist ({{commentsTotal}})

Ilona Martson vestlemas Andrei Ivanoviga tolle
Ilona Martson vestlemas Andrei Ivanoviga tolle "Harbiini ööliblikate" esitlusel. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

6. oktoobril toimub Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis konverents sarjast "Etüüde nüüdiskultuurist", mille fookuses on eestivene nüüdiskultuur ja selle eri väljendused (kirjandus, teater, subkultuurid), suundumused, levipotentsiaal ning retseptsioon.

 

Kui nullindate keskel astusid avalikkuse ette uue põlvkonna eestivene autorid, mitmekesistas see kogu senist kirjandusmaastikku: eestivene kirjandus joonistus välja omaette nähtusena (eri põlvkonnad, kirjastused, väljaanded) ning muutus eesti kirjanduses kaasarääkivaks osapooleks.

Varsti pärast seda kirjutas Cornelius Hasselblatt: "Eesti kirjandusteadust käsitledes tuleb konstateerida, et üheks ülesandeks on oma uurimisobjekti määratlemine. Mida me käsitleme E/eesti kirjandusena?" (Keel ja Kirjandus nr 1/2, 2008.) Eesti keelde tõlgituna pälvis eestivene kirjandus kriitikute ja lugejate rohket tähelepanu.

Vahel ületasid arutelud eestivene kirjanduse ümber päevalehtede uudiskünnise, nagu näiteks 2012. aastal kultuurkapitali kirjandusauhindade jagamise ajal, kui žanripreemiate nimekirjas puudus Andrei Ivanovi romaan "Peotäis põrmu", mis oli tõlgitud eesti keelde venekeelsest käsikirjast ning polnud veel venekeelsena ilmunud; või siis poleemika, mis vallandus 2014. aasta detsembris, kui Tallinna Ülikooli rektor Tiit Land saatis valitsusele kirja ettepanekuga anda Eesti kodakondsus eriteenete eest kirjanik Andrei Ivanovile.

Ajakava:
11.00–13.00
Igor Kotjuh, Boriss Baljasnõi eestivene kirjanduse kujundajana
Ingrid Velbaum-Staub, Rebast meenutades. Korduvatest teemadest ja motiividest Jelena Skulskaja loomingus
Mihhail Trunin, Etüüde eesti ja vene luulest. Amatöörtõlkija tähelepanekud
Aare Pilv, Vene luuletajast Jan Kaplinskist

Kohvipaus kell 13–14

14.00–15.30

Madli Pesti, Tants teise silmapilguga: kahest eesti-vene teemalisest lavastusest
Irina Belobrovtseva, Mõned mõjud sealt siia ja siit sinna
Aija Sakova, Eestivene kirjanduse subjekt: rahvusülene, mitmerahvuseline või ... ?

15.30–16.00 Arutelu ja sõnavõtud

 
Korraldavad Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi eesti kirjandus- ja kultuuriuuringute keskus, Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut ning Eesti Kirjanike Liit.

Toimetaja: Valner Valme



FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Edward von Lõngus Roomas

Edward von Lõngus tegi Eestis bürokraatia ajalugu

Tänavakunstnik Edward von Lõngus tegi bürokraatia ajalugu, kui valiti Eesti kultuuri välismaal esindama nii, et asjaajamises ei kasutatud tema õiget nime ja tellijad ei tea tänaseni, kes ta tegelikult on. Riik maksab kinni tema kümne pealinna turnee, kus tööd tehakse öösel ja pahatihti seina omanikega kokku leppimata.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eesti keele riigieksam.

Peeter Helme. Tehtud-mõeldud keeleteema

On nelja sorti käitumisstrateegiat – mõeldud-tehtud, mõeldud-mõeldud, tehtud-tehtud ja tehtud-mõeldud. Eks peame kõik seda esimest, mõeldud-tehtud, targa inimese tunnuseks ja üldiseks ideaaliks. Paraku enamasti ideaaliks ta jääma kipubki.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: