Kirjanike majas pakutakse etüüde eestivene nüüdiskultuurist ({{commentsTotal}})

Ilona Martson vestlemas Andrei Ivanoviga tolle
Ilona Martson vestlemas Andrei Ivanoviga tolle "Harbiini ööliblikate" esitlusel. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

6. oktoobril toimub Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis konverents sarjast "Etüüde nüüdiskultuurist", mille fookuses on eestivene nüüdiskultuur ja selle eri väljendused (kirjandus, teater, subkultuurid), suundumused, levipotentsiaal ning retseptsioon.

 

Kui nullindate keskel astusid avalikkuse ette uue põlvkonna eestivene autorid, mitmekesistas see kogu senist kirjandusmaastikku: eestivene kirjandus joonistus välja omaette nähtusena (eri põlvkonnad, kirjastused, väljaanded) ning muutus eesti kirjanduses kaasarääkivaks osapooleks.

Varsti pärast seda kirjutas Cornelius Hasselblatt: "Eesti kirjandusteadust käsitledes tuleb konstateerida, et üheks ülesandeks on oma uurimisobjekti määratlemine. Mida me käsitleme E/eesti kirjandusena?" (Keel ja Kirjandus nr 1/2, 2008.) Eesti keelde tõlgituna pälvis eestivene kirjandus kriitikute ja lugejate rohket tähelepanu.

Vahel ületasid arutelud eestivene kirjanduse ümber päevalehtede uudiskünnise, nagu näiteks 2012. aastal kultuurkapitali kirjandusauhindade jagamise ajal, kui žanripreemiate nimekirjas puudus Andrei Ivanovi romaan "Peotäis põrmu", mis oli tõlgitud eesti keelde venekeelsest käsikirjast ning polnud veel venekeelsena ilmunud; või siis poleemika, mis vallandus 2014. aasta detsembris, kui Tallinna Ülikooli rektor Tiit Land saatis valitsusele kirja ettepanekuga anda Eesti kodakondsus eriteenete eest kirjanik Andrei Ivanovile.

Ajakava:
11.00–13.00
Igor Kotjuh, Boriss Baljasnõi eestivene kirjanduse kujundajana
Ingrid Velbaum-Staub, Rebast meenutades. Korduvatest teemadest ja motiividest Jelena Skulskaja loomingus
Mihhail Trunin, Etüüde eesti ja vene luulest. Amatöörtõlkija tähelepanekud
Aare Pilv, Vene luuletajast Jan Kaplinskist

Kohvipaus kell 13–14

14.00–15.30

Madli Pesti, Tants teise silmapilguga: kahest eesti-vene teemalisest lavastusest
Irina Belobrovtseva, Mõned mõjud sealt siia ja siit sinna
Aija Sakova, Eestivene kirjanduse subjekt: rahvusülene, mitmerahvuseline või ... ?

15.30–16.00 Arutelu ja sõnavõtud

 
Korraldavad Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi eesti kirjandus- ja kultuuriuuringute keskus, Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut ning Eesti Kirjanike Liit.

Toimetaja: Valner Valme



Janika Kronberg

Janika Kronberg: Karl Ristikivi mõtles pool sajandit ette

Kirjanike maja musta laega saalis toimus kolmapäeval mälestusõhtu, millega tähistati Karl Ristikivi 105. sünniaastapäeva. Septembri keskel jõudis Eesti Kirjanike Liitu urn kirjanik Karl Ristikivi tuhaga, mis oli seni maetud Rootsis Stockholmi metsakalmistule.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Ilon Wiklandi elulooraamat

Ilmus Ilon Wiklandi elulooraamat

Ajakirjanik ja kirjastaja Enno Tammer pani raamatukaante vahele kunstniku ja illustreerija Ilon Wiklandi eluloo pealkirjaga "Ilon Wikland. Elu pildid".

KUNST
Arhitektuur
Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

MUUSIKA
Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe

Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe peksavad meelt ja petavad keelt

19. oktoobril kell 19 toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis (B-sissepääs) esimest ja viimast korda muusikaline õhtu keelemängudest ja mängukeelest pealkirjaga "Meelepeks ja keelepete", mida viib läbi juba tuntud sõna ja heli trio: Valdur Mikita, Robert Jürjendal ja Kaido Kirikmäe.

Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: