Brigitta Davidjants. Tüdrukud, poisid ja MINA ISE ({{commentsTotal}})

Ülesvõte raamatukaanest. Illustratsioonid Tiina Reinsalu
Ülesvõte raamatukaanest. Illustratsioonid Tiina Reinsalu

27. septembril pidas sünnipäeva Mari Saat, üks omanäolisemaid eesti kirjanikke. Saat on viljakas autor, tema sulest on pärit romaane, jutustusi ja novellikogusid. Seekord tahaks aga rääkida tema lasteraamatust „MINA ISE“, mis ilmus peaaegu 30 aastat tagasi, 1988. aastal.

Saadi raamatud muudab muu hulgas eriliseks oskus anda edasi teise perspektiivi. Ja vahet pole, kas see teine on vene naine või eesti mees, hilisteismeline või laps. Just see perspektiividega mängimine ja kursside muutmine peegeldub ka „MINA ISEs“. 

Minu jaoks on „MINA ISE“ ka sügavalt isiklik raamat, sest see on lihtsalt lohutav. Raamat jätab lapsele uksed lahti, ei pista teda kuhugi „õigesse“ lahtrisse. „MINA ISEs“ võib laps olla kõik ja mitte keegi. Sest kes on õieti MINA ISE? Ta on väike tüdruk või siis mitte. Kui ta kannab pikki pükse ja nokamütsi, küsivad võõrad onud, et „noh, poiss, mis su nimi ka on“. Aga volangidega kleidi ja lehviga ütlevad võõrad tädid, et „kui ilus väike tüdruk”.

Mingil moel on see raamat omas ajas ka äraütlemata moodne, lausa queer, sest hoiab (soo)identiteete avatuna, voolavana:

Jõuab veel otsustada, kas saada sama suureks ja paksuks ja TUGEVAKS kui isa – siis ta peaks olema poiss – või sama armsaks ja ilusaks kui ema – siis ta peaks olema tüdruk. Ta otsustab vahel nii ja vahel teisiti ja seepärast on ta mõnikord poiss, teinekord tüdruk.

Teised küll ütlevad, et nii ei saa, et kes on kord poisiks sündinud, sellest kasvab isa, ja kes on tüdrukuks sündinud, tollest ema. Aga MINA ISE ei usu päriselt säärast juttu, et MINA ISE ei saa just selleks, kelleks ta tõesti väga tahab saada. Ta lihtsalt hakkab selleks!

Teisisõnu peegeldab „MINA ISE“ süsteemi kogu veidrust, soolist ambivalentsust, millega lapsena isegi kohanema pidin. Ja ilmselgelt mitte ainult mina, sest kui palju olen ma kohanud nii põlvkonnakaaslasi kui ka nooremaid-vanemaid, kelle arust kõneles see just neist.

Ja mida ütleb MINA ISE?

Tähendab, ema ikkagi usub, et MINA ISE võib endale tiivad kasvatada. Ja kui juba ema usub, siis see ongi nii. Kui saab kasvatada tiibu, siis saab kasvatada ka kõike muud ja kasvada kõigeks muuks, kas või isaks!

Feministeerium.ee

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Feministeerium



Hõimupäevade kontsert

Galerii: Hõimupäeva tähistati suure kontserdiga

Tallinnas Telliskivi loomelinnakus tähistati laupäeval hõimupäeva suure kontserdiga, ku lavale astusid Eesti koorid, soome-ugri pärimusmuusikud, saami räppar Ailu Valle ja võrukeelne folklaulja Mari Kalkun.

Janika Kronberg

Janika Kronberg: Karl Ristikivi mõtles pool sajandit ette

Kirjanike maja musta laega saalis toimus kolmapäeval mälestusõhtu, millega tähistati Karl Ristikivi 105. sünniaastapäeva. Septembri keskel jõudis Eesti Kirjanike Liitu urn kirjanik Karl Ristikivi tuhaga, mis oli seni maetud Rootsis Stockholmi metsakalmistule.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Ilon Wiklandi elulooraamat

Ilmus Ilon Wiklandi elulooraamat

Ajakirjanik ja kirjastaja Enno Tammer pani raamatukaante vahele kunstniku ja illustreerija Ilon Wiklandi eluloo pealkirjaga "Ilon Wikland. Elu pildid".

KUNST
Arhitektuur
Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

MUUSIKA
Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe

Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe peksavad meelt ja petavad keelt

19. oktoobril kell 19 toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis (B-sissepääs) esimest ja viimast korda muusikaline õhtu keelemängudest ja mängukeelest pealkirjaga "Meelepeks ja keelepete", mida viib läbi juba tuntud sõna ja heli trio: Valdur Mikita, Robert Jürjendal ja Kaido Kirikmäe.

Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: