Brigitta Davidjants. Tüdrukud, poisid ja MINA ISE ({{commentsTotal}})

Ülesvõte raamatukaanest. Illustratsioonid Tiina Reinsalu
Ülesvõte raamatukaanest. Illustratsioonid Tiina Reinsalu

27. septembril pidas sünnipäeva Mari Saat, üks omanäolisemaid eesti kirjanikke. Saat on viljakas autor, tema sulest on pärit romaane, jutustusi ja novellikogusid. Seekord tahaks aga rääkida tema lasteraamatust „MINA ISE“, mis ilmus peaaegu 30 aastat tagasi, 1988. aastal.

Saadi raamatud muudab muu hulgas eriliseks oskus anda edasi teise perspektiivi. Ja vahet pole, kas see teine on vene naine või eesti mees, hilisteismeline või laps. Just see perspektiividega mängimine ja kursside muutmine peegeldub ka „MINA ISEs“. 

Minu jaoks on „MINA ISE“ ka sügavalt isiklik raamat, sest see on lihtsalt lohutav. Raamat jätab lapsele uksed lahti, ei pista teda kuhugi „õigesse“ lahtrisse. „MINA ISEs“ võib laps olla kõik ja mitte keegi. Sest kes on õieti MINA ISE? Ta on väike tüdruk või siis mitte. Kui ta kannab pikki pükse ja nokamütsi, küsivad võõrad onud, et „noh, poiss, mis su nimi ka on“. Aga volangidega kleidi ja lehviga ütlevad võõrad tädid, et „kui ilus väike tüdruk”.

Mingil moel on see raamat omas ajas ka äraütlemata moodne, lausa queer, sest hoiab (soo)identiteete avatuna, voolavana:

Jõuab veel otsustada, kas saada sama suureks ja paksuks ja TUGEVAKS kui isa – siis ta peaks olema poiss – või sama armsaks ja ilusaks kui ema – siis ta peaks olema tüdruk. Ta otsustab vahel nii ja vahel teisiti ja seepärast on ta mõnikord poiss, teinekord tüdruk.

Teised küll ütlevad, et nii ei saa, et kes on kord poisiks sündinud, sellest kasvab isa, ja kes on tüdrukuks sündinud, tollest ema. Aga MINA ISE ei usu päriselt säärast juttu, et MINA ISE ei saa just selleks, kelleks ta tõesti väga tahab saada. Ta lihtsalt hakkab selleks!

Teisisõnu peegeldab „MINA ISE“ süsteemi kogu veidrust, soolist ambivalentsust, millega lapsena isegi kohanema pidin. Ja ilmselgelt mitte ainult mina, sest kui palju olen ma kohanud nii põlvkonnakaaslasi kui ka nooremaid-vanemaid, kelle arust kõneles see just neist.

Ja mida ütleb MINA ISE?

Tähendab, ema ikkagi usub, et MINA ISE võib endale tiivad kasvatada. Ja kui juba ema usub, siis see ongi nii. Kui saab kasvatada tiibu, siis saab kasvatada ka kõike muud ja kasvada kõigeks muuks, kas või isaks!

Feministeerium.ee

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Feministeerium



Näitleja Charlotte Gainsbourg

Autahvel. Aasta albumid 2017, kohad 21-50

ERRi kultuuriportaal valis viiendat korda aasta parimaid plaate. Nagu tavaks oleme kujundanud, hakkas tipp-50 edetabel ilmuma esmaspäeval tagumisest kümnest, lisades iga päev kümme järgmist, kuni reedeks on esikümme ja kogu pilt avalik.

Marge-Ly Rookäär

Gustav Ernesaksa Fond jagas stipendiume

Gustav Ernesaksa Fondi halduskogu otsusel anti laulutaadi 109. sünniaastapäeval välja kolm koorimuusika hinnatuimat tunnustust. Gustav Ernesaksa Fondi peastipendiumi sai koorijuht Aivar Leštšinski, koorimuusika edendamise stipendiumi sai Marge-Ly Rookäär ning õppestipendiumi noor koorijuht Mai Simson.

"Kirsiaed"

Nüganen näeb "Kirsiaias" komöödiat ja naisterahva dilemmat

Tallinna Linnateatris lavastas Elmo Nüganen Anton Tšehhovi Kirsiaia. Nüganeni sõnul on Tšehhovi luigelaul - "Kirsiaed" - tehniliselt täpne ja täiuslikult kirjutatud. Kirsiaias on alati nähtud draamat, kuigi autor on sellele alla kirjutanud komöödia.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Kersti Rattus "Vend Jaan"

Intervjuu. Kersti Rattus: pendeldan maalide ja vormide vahel

Viljandis, Kondase keskuse aias on üks kummaline objekt, mille autoriks on hiljuti oma juubelit tähistanud Kersti Rattus (65), kelle loomingulist portreed kirjeldades tuleb appi võtta väga erinevaid märksõnu: teatrikunstnik, maalikunstnik, Viljandi pärimusmuusika festivali ja Tartu hansapäevade esinemispaikade kujundaja, Viljandi kunstnike ühenduse ja kunstifestivali Kiriküüt üks algatajaid. Täna töötab Kersti Rattus TÜ Viljandi kultuuriakadeemias maalimise õppejõuna.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: