Eesti Kirjanike Liit tähistab juubelisünnipäeva ({{commentsTotal}})

{{1506937980000 | amCalendar}}
EKLi romaanivõistlus
EKLi romaanivõistlus Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

Eesti Kirjanike Liit tähistab algaval nädalal 95. sünnipäeva. Selle puhul on välja antud luulekogu, valminud intervjuusari ning jagatakse lugemissoovitusi. Juubelipidu toimub laupäeval, 7. oktoobril Tartus Eesti Rahva Muuseumis.

„Kirjanike liit on püsinud kindlana alates 8. oktoobrist 1922, mil liidule Tallinna raekojas alus pandi,” ütles Eesti Kirjanike Liidu esimees Tiit Aleksejev. „Liit on pidevalt kasvanud ning nii, nagu üha suureneb meie liikmeskond, kasvab ka liidu tugevus. Kuigi alati võiks kirjandusel olla ühiskonnas enam kõlapinda, ei ole meil täna vaja kodumaise kirjanduse hääbumise pärast karta.“

Kui 1922. aastal oli Eesti Kirjanikkude Liidul 33 liiget, siis 2017. aasta oktoobris on Eesti Kirjanike Liidul 315 liiget kodu- ja välismaal. Nende seas on nii kirjanikke, tõlkijaid, kirjandusteadlasi kui -kriitikuid.

Kirjanike liitu on juhtinud Friedebert Tuglas, Eduard Hubel (Mait Metsanurk), Karl Ast (Rumor), Henrik Visnapuu, August Jakobson, Johannes Vares-Barbarus, Johannes Semper, Juhan Smuul, Paul Kuusberg, Vladimir Beekman, Albert Kivikas, Gustav Suits, August Mälk, Kalju Lepik, Enn Nõu, Mati Sirkel, Jan Kaus ja Karl-Martin Sinijärv. Alates 2016. aasta kevadest on Eesti Kirjanike Liidu juhatuse esimees Tiit Aleksejev.

Eesti Kirjanike Liidu 95. sünnipäeva puhul on tänavu septembris koostöös Eesti Rahvusringhäälinguga valminud viimase paarikümne aasta jooksul kirjanike liidu esimehe ametit pidanutega intervjuusari, mida saab näha portaalis kultuur.err.ee ja mis sünnipäevakuu jooksul veel täieneb.

Juubelinädala jooksul saab kirjanike liidu liikmete raamatusoovitusi lugeda nii Rahva Raamatu kodulehelt kui leida ka Rahva Raamatu Viru ja Tasku kauplusest.

Kirjastus Varrak on Eesti Kirjanike Liidu 95. sünnipäeva puhul andnud välja kommenteeritud luulekogu „Kas siis selle maa keel…“, mille on koostanud kirjandusteadlane Endel Priidel. Kogus on sada luuletust 67 autorilt, jaotatuna 12 kronoloogilis-temaatilisse peatükki. Tegu on läbilõikega isamaalise luule ligi 200 aasta pikkusest ajaloost.

Toimetaja: Valner Valme



Näitleja Charlotte Gainsbourg

Autahvel. Aasta albumid 2017, kohad 21-50

ERRi kultuuriportaal valis viiendat korda aasta parimaid plaate. Nagu tavaks oleme kujundanud, hakkas tipp-50 edetabel ilmuma esmaspäeval tagumisest kümnest, lisades iga päev kümme järgmist, kuni reedeks on esikümme ja kogu pilt avalik.

Marge-Ly Rookäär

Gustav Ernesaksa Fond jagas stipendiume

Gustav Ernesaksa Fondi halduskogu otsusel anti laulutaadi 109. sünniaastapäeval välja kolm koorimuusika hinnatuimat tunnustust. Gustav Ernesaksa Fondi peastipendiumi sai koorijuht Aivar Leštšinski, koorimuusika edendamise stipendiumi sai Marge-Ly Rookäär ning õppestipendiumi noor koorijuht Mai Simson.

"Kirsiaed"

Nüganen näeb "Kirsiaias" komöödiat ja naisterahva dilemmat

Tallinna Linnateatris lavastas Elmo Nüganen Anton Tšehhovi Kirsiaia. Nüganeni sõnul on Tšehhovi luigelaul - "Kirsiaed" - tehniliselt täpne ja täiuslikult kirjutatud. Kirsiaias on alati nähtud draamat, kuigi autor on sellele alla kirjutanud komöödia.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Kersti Rattus "Vend Jaan"

Intervjuu. Kersti Rattus: pendeldan maalide ja vormide vahel

Viljandis, Kondase keskuse aias on üks kummaline objekt, mille autoriks on hiljuti oma juubelit tähistanud Kersti Rattus (65), kelle loomingulist portreed kirjeldades tuleb appi võtta väga erinevaid märksõnu: teatrikunstnik, maalikunstnik, Viljandi pärimusmuusika festivali ja Tartu hansapäevade esinemispaikade kujundaja, Viljandi kunstnike ühenduse ja kunstifestivali Kiriküüt üks algatajaid. Täna töötab Kersti Rattus TÜ Viljandi kultuuriakadeemias maalimise õppejõuna.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: