Arvustus. The Horrorsisse sisenes gruuv ({{commentsTotal}})

The Horrors
The Horrors Autor/allikas: FB esinduspilt

Uus plaat
The Horrors
"V" (Caroline/ Wolf Tone)
7/ 10

The Horrors on terve oma arengu vältel püüdnud algset garage-rähma pisihaaval maha raputada ning jõudis nüüd kunagisest šokisektsioonist delikaatsete sammudega sinnamaani, et suudab rocki agressiooni päris edukalt elektroonikasse üle kanda. Aga bänd kaotab seejuures ka suhteliselt lõplikult oma kunagise omapära. Vaid Faris Badwani näiliselt vaoshoitud, aga sisepingeid reetev vokaal hoiab minevikupilti hinnas. Hea uudis on see, et ülekandeprotsessi käigus, ehk tahtmatultki, tuli kaasa gruuv.

Kõige rohkem taltsutamatut räbu oli loomulikult The Horrorsi debüüdil, kõige rohkem meeldejäävaid meloodilisi motiive kraut-shoegaze´isel "Primary Colours´il". "Skyingu" helipilt paistis juba oluliselt puhtam, täiustades inglise rocki kaanonit paari mitmekülgse hitiga. Suhteliselt sihitu "Luminous´i" peegelsile kitarridega tantsumuusika aga laotus ühtlase kahvatu massina avarale malbuse väljale ja kadus kähku igavikku. Mul on endiselt raske mõista The Horrorsi viimase albumi fenomeni osa muusikasõprade seas. Võib-olla hoiab see poolsoojana käest lipsavat mälestust alternatiivrocki kuldajastust.

Igal juhul uue plaadiga oli vaja hägust välja tulla, see pidi olema konkreetne. Ja see ongi väga konkreetne, aga mitte oma põhisõnumilt, emotsionaalselt löögilt, vaid pigem gruuvi ümbritsevalt, elektrooniliste nüanssidega peenetundeliselt kontuurilt. Produktsioonilt on see nende kõige popim, kõige täiuslikum album, lookirjutuselt kindlasti mitte.

Uus Horrors on kui nurkadest voolujoonelisemaks nüsitud, kontrollitud, madchester´i lötakusega edastatud Gary Numan ("Hologram"), lotendav tamburiinipalagan ("Press Enter To Exit"), nagu korrale kutsutud ja ülikonda riietatud The Brian Jonestown Massacre. Aeglase astumisega noise-blues ("Machine"), minimalistlik digikaebelaul ("Ghost"), mis kasvab post-rocki võtmes ülevalt painavaks kosmikaks.

Kõik on osavat disainitaju pakkudes maitsekalt müraseks produtseeritud. Sündid võimutsevad, kuigi nende saundid on snoobilikumale muusikarahvale juba üsna vanamoelised ja läbi terve plaadi veel korduvkasutuses. Liig turvaline ehk. Teisalt on see lihtsalt Badwani vabakavaliseks soleerimiseks mõeldud padi, mis pisematel hetkedel laulja vokaali tavalisest veelgi hüljatumaks sunnib ning toekamatel enesekindlamaks skandeerimiseks soodsa pinnase seab. Aina enam on The Horrors Badwani personaalne sõu.

Tema laul ei otsi üldiselt meloodiaid, vaid püüab juhuslikuna tausta sisse sulanduda, paiguti unesegaselt jutustades nagu Morrissey, vahel teatraalsemalt nagu Robert Smith. Jääb ühtäkki meditatiivse nakatavusega suvalist fraasi kordama, millest kujuneb leebelt mällu sööbiv passiiv-agressiivne hook.

"Point Of No Reply" üritab praegu laialt levinud sumeda isarocki laineharjal näidata, et raadiosse saab erinevalt pastoraalsest The War On Drugs´ist endiselt ka süntpopi edevuse ja post-punk´i kulunud salapära abil müüa. Saladuslikkuse loori omakorda kergitades paotab The Horrors ka britpopi poolakustilist-luulelist poolt a la The Verve ("Gathering"). Nii on see kooslus vahest ainuke aktiivselt tegutsev toode, milles väljendub Briti bändimuusikakultuuri genealoogia võimalikult rikkalikult.

"Something To Remember Me By" lõpetab albumi sooritusega, mis kontekstiväliselt mõjub kergelt kaduva popviisina. Kuid siis vaatad seda jessekanda´likku kaanepilti, tuled mööda mälujooniseid kiirkorras albumist veel korra läbi, jääd varasemate plaatide peale mõtisklema, ja kõrvalmõtted hakkavadki tasapisi esialgset primitiivsust legitimeerima. Oma pealkirjale kohaselt sööbib lõpulaul nii pikemaks ajaks teadvusse. Seda võimaldab paljuräägitud, aga oma individuaalse natuuri tõttu muusikas raskesti tabatav nostalgia-meeleolu. Oli see nüüd mingi irooniline vingerpuss või The Horrors tahabki, et neid sedasi mäletataks?



Ott Kilusk

Näidendivõistluse võitjad on selged

Esmaspäeval, 23. septembril kuulutati Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis välja Eesti Teatri Agentuuri 2017. aasta näidendivõistluse laureaadid.

Hõimupäevade kontsert

Galerii: Hõimupäeva tähistati suure kontserdiga

Tallinnas Telliskivi loomelinnakus tähistati laupäeval hõimupäeva suure kontserdiga, ku lavale astusid Eesti koorid, soome-ugri pärimusmuusikud, saami räppar Ailu Valle ja võrukeelne folklaulja Mari Kalkun.

Frankfurdi raamatumess

Ilmar Taska osaleb Helsingi raamatumessi arutlustel kahel päeval

26. oktoobril kell 15 toimub vestlus koos Soome autori Sirpa Kähköneniga, kelle raamat "Graniitmees" on ilmunud ka Eestis kirjastuselt Varrak. Vestlust juhib Rain Kooli. 27. oktoobril kell 16.30 toimub Soome suurima kirjastuse WSOY korraldatud üritus, kus vestlust juhib tuntud teleajakirjanik Juha Hietanen.

FILM
Blade Runner 2049

Arvustus. Elu ise

Denis Villeneuve’i "Blade Runner 2049" räägib nagu originaalfilmgi inimese ja tehnoloogia suhtest, aga jõutakse täiesti teistsuguste järeldusteni, kirjutab Tõnis Kahu Sirbis.

TEATER
Ivo Uukkivi (Teisitimõtlejas)

Ivo Uukkivi jookseb peaga vastu seina

Vaba Lava kuraatoriprogrammis esietendub 4. novembril Andri Luubi lavastus "Teisitimõtleja", mille peaosas mängib Ivo Uukkivi endist punkarit, keda ajab uus tõejärgne maailm tõelisse segadusse, mille tagajärjel jookseb ta sõna otseses mõttes peaga vastu seina.

KIRJANDUS
Ilon Wiklandi elulooraamat

Ilmus Ilon Wiklandi elulooraamat

Ajakirjanik ja kirjastaja Enno Tammer pani raamatukaante vahele kunstniku ja illustreerija Ilon Wiklandi eluloo pealkirjaga "Ilon Wikland. Elu pildid".

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Viljandi Kitarrifestival

Arvustus. Kõige sõbralikum kitarrifestival*

Seekordse Viljandi kitarrifestivali kava oli väga esinduslik: kunstiline juht Ain Agan tõi publiku ette imposantse valiku Eesti ja maailma tippkitarristidest. Viljandi on tuntud sooja koduse atmosfääriga linnana. Ka festivalil oli tunda samalaadset hõngu – paljud lähiriikide kitarristid olid Viljandis juba mitmendat korda ning näisid endiselt nautivat pingevaba, sõbramehelikku, muhedat atmosfääri.

Arvamus
Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: