"Koolon-live". Kristiina Reidolv või Kristiina Reidolf? ({{commentsTotal}})

DRAAMA festivalil toimunud "Koolon-live" saatesarja lõpetab vestlus Vaba Lava tegevjuhi ning muusiku Kristiina Reidolviga, kellega tuli juttu loomisest, kunsti didaktilisusest ning ka tema nimest, millega ta eristab ametliku ja vaba aja kuvandit tähemuutuse abil.

Kristiina Reidolv on enda sõnul juba lapsepõlvest saadik muusikaga tihedalt seotud olnud, seda ka läbi perekonna. "Muusika iseenesest on emotsionaalses mõttes eriti tähtis, sest stressirohkes olukorras suudab just see maha rahustada," kinnitas ta, lisades, et seda nii kuulamise kui ka loomise mõttes. "Soovitan kõigil muusikat luua, isegi nendel, kes seda ei oska, sest ta annab olemise rõõmu."

Tartu Popi ja Roki Instituuti hoiab Reidolvi arvates koos just sõprus. "See on väga pikaajaline sõprus, sest Siim Randveeriga koos käisime me näiteks keskkoolis," tõdes ta ja mainis, et kui teda bändi kutsuti, siis oli ta üllatanud, kuna lapsepõlves ei istunud talle akadeemiline muusikakool ja range lähenemine klaveriõppele. "Parim viis last muusika juurde viia on ikkagi loomingulisuse kaudu, et ta tunneks lihtsalt loomisest rõõmu, sealt läheb kõik edasi."

1990. aastatel käis Kristiina Reidolv Tartu Descartes’i lütseumis ning tegi selle kõrvalt ka Tartu Raadios saatejuhitööd. "Raadiokultuur on väga teisenenud võrreldes 1990. aastatega," nentis ta ja sõnas, et kui toona oli väga palju vabadust raadiotes ning saatejuhid said mängida seda muusikat, mida nad just ise tahavad, siis mingil hetkel tuli kommertskultuur väga jõuliselt peale.

Kavala tähemuutuse kaudu hoiab Kristiina Reidolv lahus ka enda hobid ja ametliku tegevuse. "Kui on "v" minu perekonnanimes, siis see on minu passinimi ning kõik ametlikud dokumendid tulevad sellega välja, aga ei tohiks olla sõnagi selle kohta, et ma muusikat teen vabal ajal," selgitas ta ja tõi välja, et kui sisestada perekonnanimi "f" tähega, siis leiab veebist mitmeid vasteid just muusika ja loominguga seotult.

"Mulle meeldib loominguline vabadus, ja ma usun sellesse motivatsiooni, mis tuleb inimese seest, võrreldes sellega, mis talle peale surutakse," ütles ta.

Reidolvi arvates ei peaks kunst olema didaktiline. "Kui me nii küsime, siis on tegemist vana eeldusega, et kunst on millega teenistuses," mainis ta ja leidis, et tänaseks on kunst ikkagi selgelt iseseisvunud. "Minu jaoks on eriti huvitav küsimus just see, kui palju on kunst ja eetika omavahel seotud."

"Ma tajun üha suuremaid kääre selle vahel, mis maailmas praegu üldse toimub, ning teatrisüsteemi igapäevase toimumise vahel, ma tunnen, et teater peaks kohanema rohkem ühiskondlike muudatustega," kinnitas Kristiina Reidolv, tõdedes, et tuleks teadvustada, milliseks maailm muutumas on.

Toimetaja: Kaspar Viilup



Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

Bookeri kirjanduspreemia võitja George Saunders

Bookeri preemia võitis Ameerika kirjanik George Saunders

17. oktoobri õhtul anti välja Bookeri preemia, mille võitis kirjanik George Saunders teosega "Lincoln in the Bardo". Tegemist on auhinna ajaloos teise Ameerika autoriga, eelmine oli möödunud aastal Paul Beatty raamatuga "The Sellout". Ka ennustusportaalid pidasid Saundersi võitu kõige tõenäolisemaks.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Kurt Cobain

Arvustus. Sakkidega Jelgava

Jānis Joņevsi heviromaan „Jelgava 94“ tuletab meelde, et subkultuuride ja erinevuste üle võib naerda ka üleoleku või põlastuseta.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Jalgpallur Juan Cuadrado paelab putsasid.

Sõnasäuts. Neon ja paelan

Lilli Prometi 1967. aastal ilmunud novellikogust "Kes levitab anekdoote?" leiab lause: "Kui Karli oli ka teed joonud, leiba ja margariini söönud ning tööle läinud, võttis Veranda kitli seljast, pesi silmi, kammis juukseid ja keeras need kuklasse sõlme, pani väljaveninud kummidega roosad lapitud püksid jalga, tõmbas kleidi selga ja kükitas tenniskingi paelama."

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: