Lääne-Virumaal kohiseb nüüd ka sõnamets ({{commentsTotal}})

Sõnamets
Sõnamets Autor/allikas: Enterprise Estonia

Eestis kasvab nüüdsest ka sõnamets, mis on riigi sajandaks sünnipäevaks loodud ühiskingitus. Kus aga selline mets asub, milline on selle lugu ja kes kingituse tegid?

Sõnametsa eesmärk on tunnustada nii kodumaiste kui välisajakirjanike professionaalset tööd Eesti tutvustamisel ja tuntuse kujundamisel maailmas ning meenutada ka nende rolli taasiseseisvumise sündmuste ajal sõnumi edastamisel välismeedias. Tegemist on maailmas ainulaadse austusavaldusega vaba sõna kasutajatele ja vaba ajakirjanduse rollile. 

EASi turismiarenduskeskuse direktori Tarmo Mutso sõnul on turismiarenduskeskuse igapäevatöös väga oluline osa suhtlemine välisajakirjanikega.

Nii sõnal kui metsal on sügav roll meie mitme tuhande aasta vanuses kultuuris. Eesti mets on seega õige koht, kus mõelda vaba sõna rollile laiemalt
«Võõrustame igal aastal enam kui veerandtuhandet välisajakirjanikku, kellele tutvustame Eestit kui turismisihtkohta. Just nemad viivad oma sõnaga laia maailma ülevaate Eestist ja kõigist turismivõimalustest, mida meil pakkuda on. Ühel riigil ei saa kunagi liiga palju häid sõpru olla ning meie jaoks on oluline seda sidet hoida,» tõdes Mutso, rõhutades ajakirjanike olulist rolli nii Eesti taasiseseisvumise ajal kui ka tänapäeval kogu maailmas.

«Oleme üsna metsausku, käime metsas puhkamas, saame metsast puitu kodu ehitamiseks, korjame marju ja seeni,» ütles RMK juhatuse esimees Aigar Kallas. «Nii sõnal kui metsal on sügav roll meie mitme tuhande aasta vanuses kultuuris. Eesti mets on seega õige koht, kus mõelda vaba sõna rollile laiemalt,» lisas ta.

Sõnamets asub Lääne-Virumaal, Oandu külastuskeskuse ja matkaradade läheduses.

Esimesed nimelised puud said märgistuse täna ning need pühendati 1991. aastal Eesti taasiseseisvumise sündmustest sõnumeid edastanud ajakirjanikele nagu näiteks Ulla-Maija Määttänen, Edward Lucas, Jonathan Steele, Jevgeni Kisseljov, Jacob Antoine, Tarmu Tammerk ning paljud teised.

Sõnametsas on ka nelja aasta jooksul Eestit külastanud saja noore välisajakirjaniku nimesildid (Loe lähemalt: EV100 ja välisministeeriumi koostööprojekt «100 sõpra»).

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva ja Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise rahvusvahelise programmi juhi Jorma Sarve sõnul on Eesti jaoks oluline hoida sõprade ringi, kes meie käekäigust huvituvad.

«Kuitahes hästi me Eesti elu ka sõnades edasi annaks, on alati tähtis luua võimalusi siinsest ka ise osa saada. Oleme «100 sõbra» programmi juures pidanud tähtsaks eeskätt ausust ning avatust, iseendaks jäämist. Tasuks on meil sada avatud meele ja suure silmaringiga sõpra, kelle Eesti kajastused põhinevad väiksemal või suuremal määral siin kogetul. See on oluline väärtus, mis võib aja jooksul veelgi kasvada,» lausus Sarv.

Sõnametsa rajasid Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) turismiarenduskeskuse initsiatiivil ja koostöös Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) ja EV100 toimkonnaga ning pühendusega riigi iseseisvuse sajandale sünnipäevale avati septembri lõpus Sõnamets, mis on austusavaldus Eesti käekäigu jaoks olulistele ajakirjanikele.

Vaata ka galeriid.
Allikas: EV100.ee

Toimetaja: Sander Koit



Janika Kronberg

Janika Kronberg: Karl Ristikivi mõtles pool sajandit ette

Kirjanike maja musta laega saalis toimus kolmapäeval mälestusõhtu, millega tähistati Karl Ristikivi 105. sünniaastapäeva. Septembri keskel jõudis Eesti Kirjanike Liitu urn kirjanik Karl Ristikivi tuhaga, mis oli seni maetud Rootsis Stockholmi metsakalmistule.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Ilon Wiklandi elulooraamat

Ilmus Ilon Wiklandi elulooraamat

Ajakirjanik ja kirjastaja Enno Tammer pani raamatukaante vahele kunstniku ja illustreerija Ilon Wiklandi eluloo pealkirjaga "Ilon Wikland. Elu pildid".

KUNST
Arhitektuur
Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

MUUSIKA
Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe

Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe peksavad meelt ja petavad keelt

19. oktoobril kell 19 toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis (B-sissepääs) esimest ja viimast korda muusikaline õhtu keelemängudest ja mängukeelest pealkirjaga "Meelepeks ja keelepete", mida viib läbi juba tuntud sõna ja heli trio: Valdur Mikita, Robert Jürjendal ja Kaido Kirikmäe.

Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: