Nobeli kirjanduspreemia võitis Kazuo Ishiguro ({{commentsTotal}})

{{1507201260000 | amCalendar}}
Kazuo Ishiguro
Kazuo Ishiguro

5. oktoobril andis Rootsi Akadeemia välja seekordse Nobeli kirjanduspreemia, mis läks jaapani päritolu briti kirjanikule Kazuo Ishigurole.

Kazuo Ishiguro on sündinud 1954. aastal Nagasakis, kuid 1960. aastal kolis ta koos perekonnaga Suurbritanniasse, 1982. aastal sai ta ka Briti kodakondsuse.

Rootsi Akadeemia sõnul on Ishiguro "enda emotsionaalselt jõulistes romaanides tunginud meie maailma mõtestamise sügavamatesse kihtidesse".

Tegemist ei ole tema esimese suure preemiaga - 1986. aastal võitis ta Whitebreadi preemia ning 1989. aastal Bookeri kirjandusauhinna.

Viimati ilmus eesti keeles Kazuo Ishiguro teos "Maetud hiiglane", mille tõlkis Krista Kaer. Samuti on eesti keeles ilmunud "Mägede kahvatu terendus" ("A Pale View of Hills"), "Hõljuva maailma kunstnik" ("An Artist of the Floating World"), "Päeva riismed" ("The Remains of the Day"), "Ära lase mul minna" ("Never Let Me Go") ja "Nokturnid: viis lugu muusikast ja hämarusest" ("Nocturnes: Five Stories of Music and Nightfall").

Möödunud aastal pälvis kirjanduspreemia muusik Bob Dylan uue poeetilise väljenduslaadi loomise eest Ameerika laulutraditsioonis.

Toimetaja: Kaspar Viilup



FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Edward von Lõngus Roomas

Edward von Lõngus tegi Eestis bürokraatia ajalugu

Tänavakunstnik Edward von Lõngus tegi bürokraatia ajalugu, kui valiti Eesti kultuuri välismaal esindama nii, et asjaajamises ei kasutatud tema õiget nime ja tellijad ei tea tänaseni, kes ta tegelikult on. Riik maksab kinni tema kümne pealinna turnee, kus tööd tehakse öösel ja pahatihti seina omanikega kokku leppimata.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eesti keele riigieksam.

Peeter Helme. Tehtud-mõeldud keeleteema

On nelja sorti käitumisstrateegiat – mõeldud-tehtud, mõeldud-mõeldud, tehtud-tehtud ja tehtud-mõeldud. Eks peame kõik seda esimest, mõeldud-tehtud, targa inimese tunnuseks ja üldiseks ideaaliks. Paraku enamasti ideaaliks ta jääma kipubki.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: