Krista Kaer: Ishiguro on selle ammu ära teeninud! ({{commentsTotal}})

Tõlkija ja kirjastuse Varrak juht Krista ütles ERR kultuuriportaalile, et vastne Nobeli kirjanduspreemia laureaat Kazuo Ishiguro kõnetab tänapäeva inimest isegi siis, kui toob teosesse sisse kollid ja lohed ja viib tegevustiku 6. sajandisse.

"Palju õnne, Krista Kaer! Nobeli võitis autor, kelle viimatise romaani "Maetud hiiglane" tõlkisite eesti keelde teie."

"Just tõin kuuldavale sõjahüüu," ütles Krista Kaer mõni minut pärast Nobeli kirjanduspreemia väljakuulutamist telefonis. "Kazuo Ishiguro oli Nobeli ammu ära teeninud!"

"Eesti lugeja on heas olukorras," märkis Krista Kaer. "Peaagu kõik Ishiguro romaanid on eesti keeles olemas, ainult üks on vist puudu, "The Unconsoled". Lugeja võib kasvõi praegu minna raamatukokku ja lugeda ka neid Ishiguro teoseid, mida enam raamatupoes saada pole." Ishigurot on tõlkinud ka Maarja Kangro, Jüri ja Liisi Ojamaa, Maris Pähn, Aet Varik jt.

Kaer tõi esile Ishiguro filigraanset keelekasutust. "Teda on väga raske tõlkida," nentis Kaer. "Eriti "Maetud hiiglast". Tükk tegu oli ära tabada tema stiili. Raamat on petlikult lihtne, tegelikult mitmeplaanilise sisu ja keelega."

"Ishigurol on filigraanne keelekasutus, kus iga silp on läbi mõeldud," rääkis Krista Kaer. "Ta kasutab eri võtteid ja kirjutab eri žanreis, aga tema raamatuid läbib ajaloolise ja isikliku mälu temaatika, mälu on vaadatud ühest ja teisest seisukohast. "Nokturnid" näiteks tegelevad mäluga seotud lugude ja kokkusattumuste kaudu."

Krista Kaer rõhutas, et Ishiguro vaatleb individuaalset mälu ka unustamise külje pealt. "Ishiguro küsib, et kui me tahame midagi unustada, kas siis selle unustamisega ei lähe meelest ka need asjad, mis on meile olulised."

""Maetud hiiglase" kohta on öeldud ka igav," nentis Kaer. "Ta võib olla igav, kui igav on see, mismoodi inimene elab, mõtleb ja mäletab."

"Maetud hiiglase" tegevus toimub 6. sajandil ja romaani võib liigitada ka fantaasiakirjanduseks. "Isegi, kui Ishiguro on võtnud mängu mõned kollid ja lohed, räägib raamat ikkagi meist endist. Teos käsitleb individuaalset mälu ja räägib ka sellest, kuidas moodustub vägivallatsükkel, kuidas vägivallale vastamine on samuti vägivaldne." Tähenduslikult on tegemist tänapäevase teosega, rõhutas tõlkija.

"Ishiguro ise ei nimeta "Maetud hiiglast" fantaasiaromaaniks ja sai selle eest hiljuti sugeda ka fantaasiakirjanik Ursula K. Le Guinilt, kes ütles, et Ishiguro alavääristab fantaasiakirjandust, justkui sinna alla ei võiks kuuluda midagi, mille tähendus on laiem," lisas Kaer.

Kazuo Ishiguro on jaapani rahvusest ning sündinud Nagasakis, ent elab Suurbritannias ja kirjutab inglise keeles. On ta inglise või mingis mõttes ikkagi jaapani kirjanik, kes esindab sealset mõttelaadi?

"Ta ise loeb end inglise kirjanikuks," ütleb Krista Kaer. "Aga tema arvates ongi jaapani ja inglise mõttelaadid omavahel ääretult sarnased, mõlemat rahvast iseloomustab hillitsetus, kumbki rahvas ei väljenda liialt emotsioone."

Krista Kaer, teie kui kirjastaja: kui palju Nobel mõjutab müüki ja ega nüüd Ishiguro hind letil ei tõuse?

"Hind ei tõuse, aga müüki mõjutab Nobel kindlasti ka Eestis," ütles Krista Kaer. "Aga see ei olegi kõige tähtsam, pigem mul on hea meel, et Ishigurost nüüd räägitakse ja et tema viimatisest teosest ilmub nüüd loodetavasti rohkem arvustusi."



Edward von Lõngus Roomas

Edward von Lõngus tegi Eestis bürokraatia ajalugu

Tänavakunstnik Edward von Lõngus tegi bürokraatia ajalugu, kui valiti Eesti kultuuri välismaal esindama nii, et asjaajamises ei kasutatud tema õiget nime ja tellijad ei tea tänaseni, kes ta tegelikult on. 

"Kirsiaed"

Nüganen näeb "Kirsiaias" komöödiat ja naisterahva dilemmat

Tallinna Linnateatris lavastas Elmo Nüganen Anton Tšehhovi Kirsiaia. Nüganeni sõnul on Tšehhovi luigelaul - "Kirsiaed" - tehniliselt täpne ja täiuslikult kirjutatud. Kirsiaias on alati nähtud draamat, kuigi autor on sellele alla kirjutanud komöödia.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Kersti Rattus "Vend Jaan"

Intervjuu. Kersti Rattus: pendeldan maalide ja vormide vahel

Viljandis, Kondase keskuse aias on üks kummaline objekt, mille autoriks on hiljuti oma juubelit tähistanud Kersti Rattus (65), kelle loomingulist portreed kirjeldades tuleb appi võtta väga erinevaid märksõnu: teatrikunstnik, maalikunstnik, Viljandi pärimusmuusika festivali ja Tartu hansapäevade esinemispaikade kujundaja, Viljandi kunstnike ühenduse ja kunstifestivali Kiriküüt üks algatajaid. Täna töötab Kersti Rattus TÜ Viljandi kultuuriakadeemias maalimise õppejõuna.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: