Peeter Helme raamatusoovitus. Üks suurimaid raamatuid ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Aleksandra Mizielińska, Daniel Mizieliński - „Kaardid. Maid, meresid ja kultuure tutvustav pildiline rännak”

Tlk. Kaja Riikoja ja Kaidi Roots. Varrak, 2017. 113 lk.

 

Täna räägin ühest suurimast raamatust, mida olen kunagi käes hoidnud. Ja seda sõna otseses mõttes. Nimelt on poola autoripaari Aleksandra Mizielińska ja Daniel Mizieliński „Kaardid. Maid, meresid ja kultuure tutvustav pildiline rännak” tõesti hiiglaslikku formaati. Täpsemalt on ta enam-vähem A3-formaadis raamatuga. A3 on aga nii suur, kui kaks kõrvuti esitatud A4 lehekülge. Nii et paraja ajalehe suurune. Lehekülgi on raamatul 113, kuid värviline sisu ja kõvad kaaned annavad kokku igati soliidse köite.

Kõige lihtsam oleks öelda, et poolakate teos on lasteatlas. Maailmajagude kaupa esitatakse siin paljude maailma riikide illustreeritud kaarte. Neid kaarte võiks nimetada kultuuriloolisteks. Kaardid on nimelt paksult täis joonistatud. Sellise nunnu ja sooja joonega, kuid igati detailitäpselt ja äratuntavalt leiame kaartidelt nii tuntud maamärkide ja vaatamisväärsuste pilte kui ka tegelasi, tooteid ning igale maale tüüpilisi taimi, loomi, linde ja kalu.

Kui tuua mõni näide, siis Läti puhul on ilusasti välja joonistatud Riia Mustpeade hoone või Võnnu orduloss, samuti köömnejuusturatas, Liivi kirjadega vöö või oblikasupp. Tihedalt täis joonistatud Eesti kaardi servast vaatavad aga muhedalt vastu Veljo Tormis, Arvo Pärt, Marie Under ja Jaan Kross, samuti leiame siit leivasupi, soolaheeringa, verivorsti, Kihnu kampsuni, Viru raba ja palju-palju igasuguseid suuremaid ja väiksemaid elukaid, taimi, kohti ja ka tegevusi – nagu näiteks üle jaanitule hüppamise. Kõige nimetamine läheks võimatuks - „Kaardid. Maid, meresid ja kultuure tutvustav pildiline rännak” on raamat vaatamiseks ja uurimiseks

Muidugi pole teosesse mahtunud sisse kõik maailma maad. Samas on Euroopa riikidest esindamata vaid käputäis, kuigi kummaline käputäis – näiteks Taani, Iirimaa, Portugal, enamik Lääne-Balkani maid, Moldova ja mõni veel. Aafrikast aga leiame vaid seitse riiki, millest igaüks esindab maailmajao ise piirkonda. Sama kehtib Lõuna-Ameerika ja Okeaania kohta. Kokku on raamatus esindatud 47 riiki. Teose lõppu on lisatud riigilippude tahvel, kust leiab 195 lippu. See sunnib kohe küsima, mis on puudu, sest teinekord öeldakse, et maailmas on 200 riigi ringis.

Mõnda end riigiks pidavat moodustist siit tõesti ei leia – olgu nimetatud Kosovo, Palestiina või Põhja-Küpros – aga nii nende asjadega juba kord on, et päris universaalne kokkulepe selles osas puudub, mis on või ei ole riik. Ja nagu raamatu kaantetekst ütleb: „Kogu maailm ühte raamatusse ei mahu, küll aga on see suurepärane võimalus teha esimene samm suurel rännakul.” Sellega võib igati nõustuda.

Kuigi põhimõtteliselt on see kaardi- ja pildiraamat mõeldud lastele, on see põnev lugemine-vaatamine ka täiskasvanule, kes võib selle köite abil väikestele lugejatele võõraste maade kultuuri, geograafiat ja eluolu selgitada või lihtsalt ennast lõbustada. Probleem muidugi on selle teose riiulisse panemisega, aga samas ongi Aleksandra Mizielińska ja Daniel Milieliński raamat selline teos, mis võiks kogu aeg kuskil käepärast olla, mitte riiulis kopitada. 

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Edward von Lõngus Roomas

Edward von Lõngus tegi Eestis bürokraatia ajalugu

Tänavakunstnik Edward von Lõngus tegi bürokraatia ajalugu, kui valiti Eesti kultuuri välismaal esindama nii, et asjaajamises ei kasutatud tema õiget nime ja tellijad ei tea tänaseni, kes ta tegelikult on. Riik maksab kinni tema kümne pealinna turnee, kus tööd tehakse öösel ja pahatihti seina omanikega kokku leppimata.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eesti keele riigieksam.

Peeter Helme. Tehtud-mõeldud keeleteema

On nelja sorti käitumisstrateegiat – mõeldud-tehtud, mõeldud-mõeldud, tehtud-tehtud ja tehtud-mõeldud. Eks peame kõik seda esimest, mõeldud-tehtud, targa inimese tunnuseks ja üldiseks ideaaliks. Paraku enamasti ideaaliks ta jääma kipubki.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: