Peeter Sauter. Kristi pilte Vaalas vahtimas ({{commentsTotal}})

Kristi Kongi raamatuesitlus
Kristi Kongi raamatuesitlus Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

Veste missugune.

Kui Merike oli mu maha jätnud, siis norutasin tükimat aega niisama. Oli mõni neiu, kes tahtis kampa lüüa, aga vist esimest (või siis mitte esimest) korda elus panin nõrka ja loobusin. Minu kaif oli Merikesele mõelda. Nii ööl kui päeval. Aga ma teadsin, et mul ei sobi teda segada, sest tal on nüüd uus koer, kes on tublim.

Kuna ma kuskil ei käinud ega tahtnudki käia, passisin sisse Kristi näituse avamise.

Aga kuskil ja kogemata me Kristiga nägime (ah ma tean, kus – Sõltumatu Tantsu Lava etendusel vetsujärjekorras, kui mina tahtsin vetsu saada ja kui vets vabanes, pakkusin daamile, et loomulikult läheb tema esimesena (keegi läks veel vahepeal ette, aga me olime nii hõivatud, et ei sekkunud), aga Kristi ei soovinudki vetsu, vaid ootas sõbrannat) ja siis tuli Kristi aberratsioonide näitus Vaala galeriis jutuks. Ma ütlesin, et kust ma oleksin pidanud näitusest teadma, me pole vist feisspukis sõbrad. Kristi vaatas kohe järele, olime sõbrad küll ja küllap olin ka näituseteate saanud.

Nüüd, kui samas Vaala galeriis oli Kristi näituseraamatu esitlus, ei taht ma sisse passida. Magasin küll lõunauinakut, aga vahtisin truisti kella, et millal Kristile au andma minna.

Miskit kinki polnud mul kuskilt võtta. A mulle meenus, et Vaala raamaturiiulil peaks olema minu raamat „Snark“. Ehk saan selle pihta panna ja Kristile kinkida.

Veinid olid täitsa head. Ega teistmoodi Vaalas kõlbakski. Muusika oli elus ja täitsa tüüne. Lapsi jooksis ringi ja paar koera võtsid platsi mu kõrval. Olemine klappis.

Hea Kausi Jan oli teind tekste Kristi raamatusse ja vestles siis Kristiga kogu seltkonna rõõmuks. Jan ütles, et ei küsi kroonikalikku küsimust, kust on pärit Kristi piltide nimed või pealkirjad. Olin pisut pettunud. Kui järgmine kord Kristit näen, küsin.

Kristi ilusad op-art pildid eredais värves, mis mulle sobivad, olid tehtud New Mexico valguste pildistamiste põhjal. Mida oli hell, nostalgiline ja valus kuulda, sest enam-vähem kolmandik Merikesega koos oldud ajast oli temagi Mehhikos ja siis istusin ööde kaupa üleval, et temaga teateid vahetada. Ja see oli ilus. Valdavalt. Kuni nukraks läks.

Praegu vahin, kuidas naabri katus aurab päikeses eileöisest vihmast ja see on kaunis. Äkki ilusam kui mõni tüdruk? Ei, vist ikka mitte. Kuigi on ilus ka.

Õhtul tulevad kamraadid külla. Kris ja Kädi. Homme on kirjanike liit 95 Tartus ERMis ja loodetavasti trehvab seal Yauheniyat, kes tuli Minskist tagasi Tartusse, et semiootikat õppida, aga kirub, et seal on ainult üks Lotman teise otsa.

Aga need on kõik justkui asendustegevused. Isegi Kristi näitus, kus mul pildid ilgelt meeldisid, seal oli kuidagi vaba värv ja ruum ja üldse mingi vabaduse lehvimine, oli mulle nagu miski asendustegevus. Paraku. Aga tore, et seegi oli.

Nüüd mõtlen õelalt, et ehk teevad paljud pilte, mis sobiksid pangafuajeesse. Või mujale uhkesse kontorisse. Et mõni ostja ka oleks. Mis on neutraalsed, abstraktsed ega häiri mingi painava sõnumiga.

Aga ma tean, et valetan ja olen kiuslik. Ja kui mul raha oleks, ostaksin hoopis ise ühe Kristi Kongi. Ma olen pilte ostnud küll või last endale kinkida ja siis vahel neid edasi kinkinud või kuhgi maha jätnud. Vist nii ongi õige. Sest kõik elu jooksul minu juures olnud pildid ei mahuks mu konkusse ära. Taolisi obsessioone on olnud paljudel. Ole sa Enn Kunila, Matti Milius või Margus Punab. Oletan, et oleme mingil hetkel kõik ise tahtnud kunsti teha.

Ja siin on minu teooria, mis arvatavasti ei ole tõsi. Kirjandust ja tekste hakatakse tegema nii, et loetakse ja vaimustutakse ja siis tehakse ise. Kunstiga on vastupidi. Tahetakse teha kunsti ja kui ei õnnestu, jäädakse kunsti fännamise juurde. Luulega on sama. Ma ei suut teha luulet, aga nüüd fännan luulet. Sest see on kättesaamatu paleus. 

Toimetaja: Valner Valme



Janika Kronberg

Janika Kronberg: Karl Ristikivi mõtles pool sajandit ette

Kirjanike maja musta laega saalis toimus kolmapäeval mälestusõhtu, millega tähistati Karl Ristikivi 105. sünniaastapäeva. Septembri keskel jõudis Eesti Kirjanike Liitu urn kirjanik Karl Ristikivi tuhaga, mis oli seni maetud Rootsis Stockholmi metsakalmistule.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Ilon Wiklandi elulooraamat

Ilmus Ilon Wiklandi elulooraamat

Ajakirjanik ja kirjastaja Enno Tammer pani raamatukaante vahele kunstniku ja illustreerija Ilon Wiklandi eluloo pealkirjaga "Ilon Wikland. Elu pildid".

KUNST
Arhitektuur
Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

MUUSIKA
Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe

Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe peksavad meelt ja petavad keelt

19. oktoobril kell 19 toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis (B-sissepääs) esimest ja viimast korda muusikaline õhtu keelemängudest ja mängukeelest pealkirjaga "Meelepeks ja keelepete", mida viib läbi juba tuntud sõna ja heli trio: Valdur Mikita, Robert Jürjendal ja Kaido Kirikmäe.

Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: