Eesti Kirjanike Liit tähistab Tartus 95. sünnipäeva ({{commentsTotal}})

EKLi juhatuse esimees Tiit Aleksejev
EKLi juhatuse esimees Tiit Aleksejev Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

7. oktoobril kell 15 algab Tartus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis Eesti Kirjanike Liidu (EKL) 95. sünnipäeva tähistamine. Juubeli puhul on välja antud luulekogu, valminud intervjuusari ning raamatupoodides jagatakse lugemissoovitusi.

"Tartus peame laupäeval pidu koos liidu liikmete ja sõpradega, aga laiemalt saavad kirjanike juubeliaastast osa kõik lugejad. Olgu kirjanike soovituste kaudu, videointervjuude vahendusel või juubeli puhul välja tulnud luuleantoloogia abil. Rääkimata liidu liikmete ehk eesti autorite värskest loomingust, mille toetamine on kogu kirjanike liidu alus ja mõte," ütles EKLi esimees Tiit Aleksejev.

Alates eilsest on Rahva Raamatu esinduspoes Viru keskuses kuni kuuks ajaks avatud soovituste sein, millel kümmekond kirjanike liidu liiget jagavad oma lugemissoovitusi. Rahva Raamatu Tartu kauplusest leiab lähinädalal soovitusi paarilt Tartus resideerivalt kirjanikult.

Koostöös kirjastusega Varrak on EKLi 95. sünnipäeva puhul ilmunud kommenteeritud luuleantoloogia "Kas siis selle maa keel…", mille on koostanud kirjandusteadlane Endel Priidel. Kogu 12 peatükis on 200 aasta jooksul ilmunud 100 luuletust 67 autorilt.

Tänavu septembris valmis EKLi ja ERRi koostöö intervjuusari, kus sõna saavad kirjanike liidu esimehed alates Enn Nõust kuni Tiit Aleksejevini. Seda saab näha rahvusringhäälingu kultuuriportaalis.

EKL loodi 8. oktoobril 1922. aastal Tallinna raekojas. Kui tollal oli liidul 33 liiget, siis 2017. aasta oktoobris on EKLil 315 liiget. Nende seas on kirjanikke, tõlkijaid, kirjandusteadlasi ja -kriitikuid nii kodu- kui ka välismaal.

"Nii, nagu üha suureneb meie liikmeskond, kasvab ka liidu tugevus. Kuigi alati võiks kirjandusel olla ühiskonnas enam kõlapinda, ei ole meil täna vaja kodumaise kirjanduse hääbumise pärast karta," on öelnud liidu praegune juht Tiit Aleksejev.

Kirjanike liitu on juhtinud Friedebert Tuglas, Eduard Hubel (Mait Metsanurk), Karl Ast (Rumor), Henrik Visnapuu, August Jakobson, Johannes Vares-Barbarus, Johannes Semper, Juhan Smuul, Paul Kuusberg, Vladimir Beekman, Albert Kivikas, Gustav Suits, August Mälk, Kalju Lepik, Enn Nõu, Mati Sirkel, Jan Kaus ja Karl-Martin Sinijärv. Alates 2016. aasta kevadest on EKLi juhatuse esimees Tiit Aleksejev.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Hõimupäevade kontsert

Galerii: Hõimupäeva tähistati suure kontserdiga

Tallinnas Telliskivi loomelinnakus tähistati laupäeval hõimupäeva suure kontserdiga, ku lavale astusid Eesti koorid, soome-ugri pärimusmuusikud, saami räppar Ailu Valle ja võrukeelne folklaulja Mari Kalkun.

Janika Kronberg

Janika Kronberg: Karl Ristikivi mõtles pool sajandit ette

Kirjanike maja musta laega saalis toimus kolmapäeval mälestusõhtu, millega tähistati Karl Ristikivi 105. sünniaastapäeva. Septembri keskel jõudis Eesti Kirjanike Liitu urn kirjanik Karl Ristikivi tuhaga, mis oli seni maetud Rootsis Stockholmi metsakalmistule.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Ilon Wiklandi elulooraamat

Ilmus Ilon Wiklandi elulooraamat

Ajakirjanik ja kirjastaja Enno Tammer pani raamatukaante vahele kunstniku ja illustreerija Ilon Wiklandi eluloo pealkirjaga "Ilon Wikland. Elu pildid".

KUNST
Arhitektuur
Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

MUUSIKA
Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe

Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe peksavad meelt ja petavad keelt

19. oktoobril kell 19 toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis (B-sissepääs) esimest ja viimast korda muusikaline õhtu keelemängudest ja mängukeelest pealkirjaga "Meelepeks ja keelepete", mida viib läbi juba tuntud sõna ja heli trio: Valdur Mikita, Robert Jürjendal ja Kaido Kirikmäe.

Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: