Eesti Kirjanike Liit tähistab Tartus 95. sünnipäeva ({{commentsTotal}})

EKLi juhatuse esimees Tiit Aleksejev
EKLi juhatuse esimees Tiit Aleksejev Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

7. oktoobril kell 15 algab Tartus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis Eesti Kirjanike Liidu (EKL) 95. sünnipäeva tähistamine. Juubeli puhul on välja antud luulekogu, valminud intervjuusari ning raamatupoodides jagatakse lugemissoovitusi.

"Tartus peame laupäeval pidu koos liidu liikmete ja sõpradega, aga laiemalt saavad kirjanike juubeliaastast osa kõik lugejad. Olgu kirjanike soovituste kaudu, videointervjuude vahendusel või juubeli puhul välja tulnud luuleantoloogia abil. Rääkimata liidu liikmete ehk eesti autorite värskest loomingust, mille toetamine on kogu kirjanike liidu alus ja mõte," ütles EKLi esimees Tiit Aleksejev.

Alates eilsest on Rahva Raamatu esinduspoes Viru keskuses kuni kuuks ajaks avatud soovituste sein, millel kümmekond kirjanike liidu liiget jagavad oma lugemissoovitusi. Rahva Raamatu Tartu kauplusest leiab lähinädalal soovitusi paarilt Tartus resideerivalt kirjanikult.

Koostöös kirjastusega Varrak on EKLi 95. sünnipäeva puhul ilmunud kommenteeritud luuleantoloogia "Kas siis selle maa keel…", mille on koostanud kirjandusteadlane Endel Priidel. Kogu 12 peatükis on 200 aasta jooksul ilmunud 100 luuletust 67 autorilt.

Tänavu septembris valmis EKLi ja ERRi koostöö intervjuusari, kus sõna saavad kirjanike liidu esimehed alates Enn Nõust kuni Tiit Aleksejevini. Seda saab näha rahvusringhäälingu kultuuriportaalis.

EKL loodi 8. oktoobril 1922. aastal Tallinna raekojas. Kui tollal oli liidul 33 liiget, siis 2017. aasta oktoobris on EKLil 315 liiget. Nende seas on kirjanikke, tõlkijaid, kirjandusteadlasi ja -kriitikuid nii kodu- kui ka välismaal.

"Nii, nagu üha suureneb meie liikmeskond, kasvab ka liidu tugevus. Kuigi alati võiks kirjandusel olla ühiskonnas enam kõlapinda, ei ole meil täna vaja kodumaise kirjanduse hääbumise pärast karta," on öelnud liidu praegune juht Tiit Aleksejev.

Kirjanike liitu on juhtinud Friedebert Tuglas, Eduard Hubel (Mait Metsanurk), Karl Ast (Rumor), Henrik Visnapuu, August Jakobson, Johannes Vares-Barbarus, Johannes Semper, Juhan Smuul, Paul Kuusberg, Vladimir Beekman, Albert Kivikas, Gustav Suits, August Mälk, Kalju Lepik, Enn Nõu, Mati Sirkel, Jan Kaus ja Karl-Martin Sinijärv. Alates 2016. aasta kevadest on EKLi juhatuse esimees Tiit Aleksejev.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Näitleja Charlotte Gainsbourg

Autahvel. Aasta albumid 2017, kohad 21-50

ERRi kultuuriportaal valis viiendat korda aasta parimaid plaate. Nagu tavaks oleme kujundanud, hakkas tipp-50 edetabel ilmuma esmaspäeval tagumisest kümnest, lisades iga päev kümme järgmist, kuni reedeks on esikümme ja kogu pilt avalik.

Marge-Ly Rookäär

Gustav Ernesaksa Fond jagas stipendiume

Gustav Ernesaksa Fondi halduskogu otsusel anti laulutaadi 109. sünniaastapäeval välja kolm koorimuusika hinnatuimat tunnustust. Gustav Ernesaksa Fondi peastipendiumi sai koorijuht Aivar Leštšinski, koorimuusika edendamise stipendiumi sai Marge-Ly Rookäär ning õppestipendiumi noor koorijuht Mai Simson.

"Kirsiaed"

Nüganen näeb "Kirsiaias" komöödiat ja naisterahva dilemmat

Tallinna Linnateatris lavastas Elmo Nüganen Anton Tšehhovi Kirsiaia. Nüganeni sõnul on Tšehhovi luigelaul - "Kirsiaed" - tehniliselt täpne ja täiuslikult kirjutatud. Kirsiaias on alati nähtud draamat, kuigi autor on sellele alla kirjutanud komöödia.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Kersti Rattus "Vend Jaan"

Intervjuu. Kersti Rattus: pendeldan maalide ja vormide vahel

Viljandis, Kondase keskuse aias on üks kummaline objekt, mille autoriks on hiljuti oma juubelit tähistanud Kersti Rattus (65), kelle loomingulist portreed kirjeldades tuleb appi võtta väga erinevaid märksõnu: teatrikunstnik, maalikunstnik, Viljandi pärimusmuusika festivali ja Tartu hansapäevade esinemispaikade kujundaja, Viljandi kunstnike ühenduse ja kunstifestivali Kiriküüt üks algatajaid. Täna töötab Kersti Rattus TÜ Viljandi kultuuriakadeemias maalimise õppejõuna.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: