Eesti Interpreetide Liidu avakontserdi andis pianist Sten Lassmann ({{commentsTotal}})

Sten Lassmann
Sten Lassmann Autor/allikas: Kaupo Kikkas

Eesti interpreetide liit alustas oma hooaega tänavu varem kui teised kontserdiorganisatsioonid, juba septembri esimesel päeval. See valik osutus väga õigeks – suvel puhanud ja muusikat janunev publik täitis Tallinna Filharmoonia Mustpeade maja valge saali pilgeni, juurde pidi tooma ka lisatoole.

Hooaja esimesel kontserdil esines pianist Sten Lassmann puhtalt Beethoveni kavaga. Kiire pilguheit interpreedi biograafiale – Sten Lassmann on VI vabariikliku pianistide konkursi (2002) I preemia ja I rahvusvahelisel konkursi “Tallinn 2006” III preemia laureaat ning on praegu EMTA õppejõud.

Beethoveni heroiline, ideaale kandev ja kontrastiderohke muusika sobib Sten Lassmanni esitajanatuurile, kus võibolla ei ole ülekaalus paindlik-lüüriline, avatult romantiline, vaid pigem mõtisklev ja ülesehitav alge. Ta tajub hästi Beethoveni helikeele vahel ka oraatorlikku retoorikat. Kava esimene teos oli Beethoveni “Eroica-variatsioonid” op. 35, millel on tihe seos helilooja 3. sümfooniaga. Variatsioonitsüklid on Beethoveni loomingus uuenduslikud ja põnevad teosed, siin kajastub helilooja otsiv ja teed rajav vaim. Viimasel ajal on neid meie pianistidelt üsna vähe kõlanud, nii mõjus teos Sten Lassmanni esituses väga värskelt. Ilmekas fraseerimine, head karakterid ning reljeefsed meeleolulised ja kõlalised kontrastid muutsid teose kergesti jälgitavaks. Pianist tõmbas selle suurvormi, kus teema kõlab nii alguses kui lõpus, just nagu vormiliselt “ühte ringi”.

Kava teine teos, kuulus “Apassionata”, oli samuti esitatud hea vormitajuga. I osas ta dramaatilisi seisakuid pigem ei rõhutanud, II osas oli võetud liikuvam tempo, kuid need lahendused mõjusid tervikus veenvalt.

Lisapalana üllatas Lassmann veel ühe ulatusliku teosega, esitades Beethoveni “32 variatsiooni”.

Ilmunud ajakirjas Muusika nr 10 2017

Toimetaja: Madis Järvekülg

Allikas: ajakiri Muusika



FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Edward von Lõngus Roomas

Edward von Lõngus tegi Eestis bürokraatia ajalugu

Tänavakunstnik Edward von Lõngus tegi bürokraatia ajalugu, kui valiti Eesti kultuuri välismaal esindama nii, et asjaajamises ei kasutatud tema õiget nime ja tellijad ei tea tänaseni, kes ta tegelikult on. Riik maksab kinni tema kümne pealinna turnee, kus tööd tehakse öösel ja pahatihti seina omanikega kokku leppimata.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eesti keele riigieksam.

Peeter Helme. Tehtud-mõeldud keeleteema

On nelja sorti käitumisstrateegiat – mõeldud-tehtud, mõeldud-mõeldud, tehtud-tehtud ja tehtud-mõeldud. Eks peame kõik seda esimest, mõeldud-tehtud, targa inimese tunnuseks ja üldiseks ideaaliks. Paraku enamasti ideaaliks ta jääma kipubki.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: