Vox Clamantis esindas Eestit tähtpäevaüritustel Brüsselis ({{commentsTotal}})

Vox Clamantis Niguliste kirikus
Vox Clamantis Niguliste kirikus Autor/allikas: Riin Eensalu

Varajase ja nüüdismuusika ansambel Vox Clamantis astus Jaan-Eik Tulve juhatusel laupäeval üles Brüsselis kaunite kunstide keskuse Bozar (Palais des Beaux-Arts) sügisprogrammis. Ansambli ainus kontsert kuulub aga mitmesse sealsesse tähtpäeva- või festivalisarja.

Vox Clamantis oli publiku ees tähistamaks Eesti eesistumist Euroopa Liidu nõukogus ja Eesti Vabariigi 100. aastapäeva. Brüssel on mitme meie kultuuriga seotud ürituse keskpunktis kogu Euroopa Liidu eesistumise aja, 1. juulist kuni 31. detsembrini.

Ansambli Vox Clamantis kontsert toimus 7. oktoobri hilisõhtul Brüsseli Notre Dame de la Chapelle'i kirikus Chapelle'i väljakul. Eesti ansambli kava häälestus Brüsselis korraldatava keskaja ja varajase renessansimuusika nädalalõpufestivaliga "1453 – from one world to another" ning kandis sel puhul nimetust "Au Passage des temps" ("Aegade läbivoolus"). 1453. oli aasta, mil Konstantinoopol langes Ottomani impeeriumi kätte ning mil suri ka kuulus inglise helilooja John Dunstable (sünd. 1390). Nii tema kui ka kaks teist eile ettekandele tulnud varajase renessansiajastu franko-flaami heliloojat, Gilles Binchois (1400-1462) ja Johannes Ockeghem (1410-1497), olid oma aja kõige silmapaistvamate hulgas.

Kontsert kuulus veel kunstikeskuse sarja "Voices – Renaissance and Baroque", ning muidugi kahte meie kultuurile pühendatud sarja "Estonia Portrait" ja "Focus on Estonia". Vastavalt sellele ei viinud Vox Clamantis Brüsselisse ainult Eesti muusikat, vaid kõrvutas gregoriaani laulu ning varajast, 15. sajandi repertuaari meie tänapäevase tipphelilooja Arvo Pärdi muusikaga.

Õhtut alustasid kaks gregoriaani laulu "Domine exaudi" ja "Ave Maria", millele järgneb magister Perotinus Magnumi (c. 1160 - c. 1236) "Beata viscere". John Dunstable'ilt kõlab kaks pala, "Descendi in ortum meum" ning "Quam pulchra es". Dunstable'i kaasaegsetelt on ettekandel Gilles Binchois' "Amours merci" ja Johannes Ockeghemi "Mort, tu as navré de ton dard".

Kolm Arvo Pärdi teost lõpetasid kava: "Da pacem, Domine", "And One of the Varisees" ning "Gebet nach dem Kanon" (IX Ode suurteosest "Kanon pokajanen").

Jaan-Eik Tulve koostatud ja tema käe all esitatatav kava vajas seekord 15-liikmelist koorikoosseisu, Brüsselis laulavad naishäältest Anna Mazurtšak, Jaanika Kuusik, Merylin Poks, Miina Pärn, Kadri Hunt, Iris Roost, Maarja Helstein, meeshäältest Anto Õnnis, Sander Pehk, Sakarias Jaan Leppik, Lodewijk van der Ree, Taniel Kirikal, Ott Kask, Tõnis Kaumann ja Aare Külama.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Janika Kronberg

Janika Kronberg: Karl Ristikivi mõtles pool sajandit ette

Kirjanike maja musta laega saalis toimus kolmapäeval mälestusõhtu, millega tähistati Karl Ristikivi 105. sünniaastapäeva. Septembri keskel jõudis Eesti Kirjanike Liitu urn kirjanik Karl Ristikivi tuhaga, mis oli seni maetud Rootsis Stockholmi metsakalmistule.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Ilon Wiklandi elulooraamat

Ilmus Ilon Wiklandi elulooraamat

Ajakirjanik ja kirjastaja Enno Tammer pani raamatukaante vahele kunstniku ja illustreerija Ilon Wiklandi eluloo pealkirjaga "Ilon Wikland. Elu pildid".

KUNST
Arhitektuur
Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

MUUSIKA
Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe

Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe peksavad meelt ja petavad keelt

19. oktoobril kell 19 toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis (B-sissepääs) esimest ja viimast korda muusikaline õhtu keelemängudest ja mängukeelest pealkirjaga "Meelepeks ja keelepete", mida viib läbi juba tuntud sõna ja heli trio: Valdur Mikita, Robert Jürjendal ja Kaido Kirikmäe.

Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: