Arvustus. Eesti Kontserdi uus vanamuusikasari "Silmitsi Bachiga" ({{commentsTotal}})

Reinut Tepp
Reinut Tepp Autor/allikas: ajakiri Muusika

Eesti Kontserdi uue hooajaga tutvudes leidsin sealt mitu uut põnevust äratavat sarja. Neist üks kannab pealkirja “Silmitsi Bachiga” ning sarja ideeks on esitada ammendamatu muusikalätte Johann Sebastian Bachi teoseid meie arvukate vanamuusikute esituses.

Hortus Musicuse “Väravatorni” sarja kõrval polegi kontserdiorganisatsioonidel pikka aega sedalaadi seeriat olnud.

“Silmitsi Bachiga” avakontsert Kadrioru lossis jättis suurepärase mulje. Peaesineja oli klavessinist Reinut Tepp ning kavas mitu prelüüdi ja fuugat “Hästitempereeritud klaviirist”, sekka ka üks varasem Bachi selle žanri teos, ülivirtuoosne prelüüd ja fuuga a-moll.

Tunnipikkuse kontserdi lõputeos oli küllaltki harva esitatav kontsert klavessiinile, flöödile, keelipillidele ja basso continuo’le, kus Tepiga koos musitseerisid Reet Sukk (flööt), Anete Ainsaar, Mari Targo ja Elo Tepp (barokkviiul), Arvo Haasma (barokkvioola), Egmont Välja (barokktšello) ning Regina Udod (kontrabass). Kava oli süvenemise ja hoolega valitud. Ühe allhoovusena oli sinna peidetud ka esitatavate teoste helistikkudest b-a-c-h moodustuv helilooja nimi. Võluv signatuur, teades, et Bach armastas oma teostesse samuti sümboleid peita.

Kontserdi suur lisaväärtus oli sarja kuraatori Toomas Siitani kontserdi alguses kuulajaile antud lühiloeng, mis avas kõnelejale omaselt sügava eruditsiooni ja elavusega HTK ja kontserdi loomise tagamaid.

Reinut Teppi muusikuna olen juba mõnda aega imetlenud, kuigi kahjuks ei ole olnud võimalust teda just sageli solistina kuulda. Tal on väga hea maitse, mis klavessiinimängus ei tähenda just vähe, sest sellest sõltub ornamentika ja artikultatsiooni valik – olulised elemendid, mis sellel pillil esituse elama panevad ja isikupäraseks muudavad. Tema asjatundlikkus ja pühendumus on muljetavaldav; kõik, mida ta esitajana puudutab, muutub elavaks, omandab värvid ja toob ajastud nagu praegusesse hetke. Siinkohal braavo esitajale ja sarja loojale!

Ilmunud ajakirjas Muusika nr 10 2017

Toimetaja: Madis Järvekülg



FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Edward von Lõngus Roomas

Edward von Lõngus tegi Eestis bürokraatia ajalugu

Tänavakunstnik Edward von Lõngus tegi bürokraatia ajalugu, kui valiti Eesti kultuuri välismaal esindama nii, et asjaajamises ei kasutatud tema õiget nime ja tellijad ei tea tänaseni, kes ta tegelikult on. Riik maksab kinni tema kümne pealinna turnee, kus tööd tehakse öösel ja pahatihti seina omanikega kokku leppimata.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eesti keele riigieksam.

Peeter Helme. Tehtud-mõeldud keeleteema

On nelja sorti käitumisstrateegiat – mõeldud-tehtud, mõeldud-mõeldud, tehtud-tehtud ja tehtud-mõeldud. Eks peame kõik seda esimest, mõeldud-tehtud, targa inimese tunnuseks ja üldiseks ideaaliks. Paraku enamasti ideaaliks ta jääma kipubki.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: