Arvustus. Liam Gallagher ja nostalgiline hunnik Oasise B-pooli ({{commentsTotal}})

Liam Gallagher
Liam Gallagher Autor/allikas: FB

Uus plaat

Liam Gallagher

“As You Were” (Warner)

5/10

Nostalgia on viimaste aastate märksõna. Nostalgia paremate ja lihtsamate aegade järele. Aegade järele, kui rohi oli rohelisem, poliitikud tegid päriselt asju ära ning rockmuusikal oli rohkem mune kui elektroonilisi biite. Ansambli Oasis kõrgaeg on üks neist nähtustest, mis seda nostalgiat kahtlemata tekitab. Bänd defineeris paljude jaoks terve kümnendi, tuli eelhoiatuseta Manchesteri slummist suurde muusikasse nagu kiirrong läbi puitaia ja lõi raksakaga lahti rockiajaloo panteoni ukse.

Muusikaga võrdselt oli bändi ajaloo jooksul ja on pärast seda pildil olnud vendade Noel ja Liam Gallagheri tormilised suhted. Tülid, leppimised, pilked, Instagrami postitatud õnnesoovid, räiged solvangud – meedial on olnud vaid rõõm kõike tuhandekordselt võimendada. Muusikalisel tasandil on vendade seis seni kaks-kaks – Liamil kaks plaati ansambliga Beady Eye ja Noelil oma High Flying Birdsiga. Nüüd läheb Liam vähemalt novembrini juhtima, tehes soolodebüüdi albumiga, millele pandud minevikku kiikav pealkiri “As You Were” ja kaanele must-valge pilt Liamist endast. See pole enam lihtsalt see ülbe noor kukk, kes sõpru ja vaenlasi ühtmoodi valimatult pikalt saatis, vaid täiskasvanud mees. Kas ka vähem ülbe või rohkem tasakaalukas, on muidugi kahtlane.

Avalugu “Wall Of Glass” (vaadake alt videot) algab igatahes kitarriheliga, mis annab mõista, et aasta on jätkuvalt 94, elu kestab igavesti, olla on supersooniline ja kõige kohal särab šampanja supernoova. Liam on muusikuna alati vanema ja andekama venna varju jäänud, aga tema hääl on šefimast šefim. Koos taustavokaalidega moodustab see veel eriti efektse kombinatsiooni. “And the stones you throw/ will turn back in its path/ one day you’ll shatter/ like a wall of glass”. Tea, kas neis sõnades on ka üksjagu enesereflektsiooni. Liam on alati suutnud esitada lähemal uurimisel üsna sisutühje ridu kõlaga, nagu need tähendaks kõike: “you were sold a one direction/ I believe the resurrection’s on/ and you were wrong”.

Liami probleem on aga selles, et kuna tal musikaalset musklit, originaalsust ja omanäolisust pisut napib, kõlab ta palju igavamalt kohe, kui ägedus-, lahedus- ja niisama vinge olemise tase alla 11 langeb. “Wall Of Glassi” ligi ei jõua ülejäänud plaadil kahjuks miski. Nii “Bold” kui “Greedy Soul”, millel ta irooniliselt Midase puutest laulab, voogavad pigem ühest kõrvast sisse ja siis teisest jälle välja, mõni lugu sunnib lihtsalt järgmise peale lülitama. Enamus plaadist on muretu ja rahulik, paiguti meeldiv, aga ka läbivalt mittemidagiütlev. Kõige sümpaatsemalt jäävad meelde kena vooga kesktemporütmile ja paarile meeldivalt kärisevale kitarrikäigule toetuv romantiline ja kena “For What It’s Worth” ning Miles Kane’i muusikat meenutav rütmikas “You Better Run”.

Ei tahaks kogu plaati puhtalt Oasise varjus vaadelda, aga tõsiasi on, et Liam on ise sinna roninud. Pea iga lugu meenutab mõnd Oasise pala. Nagu nostalgitsemisega ikka, ajab see ilmselt kuulajad kahte lehte. Kes näeb siin käidud radu, enda kordamist ja lahjenevaid tulemusi, kes vormi naasmist, kahekesi pooleli jäänud tee üksi jätkamist. Olgu tõe huvides öeldud, et rahvusvaheline muusikapress on albumi pigem soojalt vastu võtnud.

Tahaks ka tunda rohkem seda leebet nostalgiapaitust, kuid hingepigistuse asemele jääb hoopis kerge igavustunne. “As You Were” on kui Oasise B-poolte kogumik, mis võib kõlada pisut eksitavalt, sest mõni Oasise B-pool oli biitlite eeskujul tehtuna etem mõnestki singlist. Need siin on aga üsna keskpärased B-pooled. See pole halb plaat, aga kui juba Oasist teha, siis võiks vennad lõpuks vaenukirve matta ja leivad taas ühte bändi panna. 

Toimetaja: Valner Valme



Edward von Lõngus Roomas

Edward von Lõngus tegi Eestis bürokraatia ajalugu

Tänavakunstnik Edward von Lõngus tegi bürokraatia ajalugu, kui valiti Eesti kultuuri välismaal esindama nii, et asjaajamises ei kasutatud tema õiget nime ja tellijad ei tea tänaseni, kes ta tegelikult on. 

"Kirsiaed"

Nüganen näeb "Kirsiaias" komöödiat ja naisterahva dilemmat

Tallinna Linnateatris lavastas Elmo Nüganen Anton Tšehhovi Kirsiaia. Nüganeni sõnul on Tšehhovi luigelaul - "Kirsiaed" - tehniliselt täpne ja täiuslikult kirjutatud. Kirsiaias on alati nähtud draamat, kuigi autor on sellele alla kirjutanud komöödia.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Kersti Rattus "Vend Jaan"

Intervjuu. Kersti Rattus: pendeldan maalide ja vormide vahel

Viljandis, Kondase keskuse aias on üks kummaline objekt, mille autoriks on hiljuti oma juubelit tähistanud Kersti Rattus (65), kelle loomingulist portreed kirjeldades tuleb appi võtta väga erinevaid märksõnu: teatrikunstnik, maalikunstnik, Viljandi pärimusmuusika festivali ja Tartu hansapäevade esinemispaikade kujundaja, Viljandi kunstnike ühenduse ja kunstifestivali Kiriküüt üks algatajaid. Täna töötab Kersti Rattus TÜ Viljandi kultuuriakadeemias maalimise õppejõuna.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: