PÖFF näitab 48 tundi järjest Soome kultusfilme ({{commentsTotal}})

"Calamari Union" Autor/allikas: Pressimaterjalid

Pimedate Ööde filmifestival teeb kummarduse 100-aastasele Soomele, kui näitab 48 tunni jooksul üksteise järel ära 23 kultuslikku linateost sealse filmikunsti varasalvest.

Kahe ööpäeva pikkune pretsedenditu filmimaraton leiab aset 24.-26. novembrini Tallinna Kinomajas, millest saab selleks puhuks tõeline Soome klubi. Lauldakse karaoket, esineb ansambel Marko Haavisto & Poutahaukat, kes mängis ennast kuulsaks Aki Kaurismäki filmis "Mees ilma minevikuta".

Seansse sisse juhatama on oodata tervet hulka Soome filmitegijaid alates Jörn Donnerist ja lõpetades Kati Outineniga.

Ürituse avab Jörn Donneri legendaarne dokumentaalfilm "Neetud! Soomemaa vaated", mis kujutab läbilõiget Soome ühiskonnast 1970. aastal, kus kõrvuti eksisteerivad ilus ja kole, kurb ja naljakas, õrn ja rõve. Filmi kärpimata versioon tuli välja alles 1980. aastate lõpus.

Ekraanile jõudvad linateosed on pärit aastatest 1938-2008 ja peale draamade leiab valikust veel thrillereid, õudus- ja erootilisi filme, kriminulle ja komöödiaid, mis on aastate jooksul omandanud kultusliku staatuse - suur osa neist on Eestis ekraanil esmakordselt. Sündmuse erilisust rõhutab ka see, et kogu valik tuleb näitamisele vanadelt 35-millimeetristelt lintidelt.

Intrigeeriva kava on spetsiaalselt PÖFFi tarvis kokku pannud mainekas Sodankylä filmifestival, mille asutajate ja kunstiliste nõustajate hulka kuuluvad ka Aki ja Mika Kaurismäki.

"Valik esindab sajandat sünnipäeva tähistava Soome riigi mitmekülgset vaimset maastikku, mis on väärt taasavastamist. Sõna "kultus" tõlgendame me siin nii laialt kui võimalik, nimetades nõnda filme, mis on esile kutsunud vaimustust ja nördimust ning elanud kauem kui üks põlvkond. Kogu see isuäratav pidusöök kantakse tagatipuks ette tselluloidil, nii et vaatajat ootab ees harvaesinev nauding," ütles Sodankylä festivali kavajuht Milja Mikkola.

Ekraanile jõuavad järgmised filmid:

"Varastatud surm" (1938), rež Nyrki Tapiovaara            
"Armastuse rist" (1946), TeuvoTulio     
"Niskamäe noorperenaine" (1948), Valentin Vaala                   
"Valge põhjapõder" (1952), Erik Blomberg      
"Gaas, komissar Palmu!" (1961), Matti Kassila         
"Käbi selja all" (1966), Mikko Niskanen      
"Naiste pildid" (1970), Jörn Donner         
"Krahv" (1971), Peter von Bagh               
"Neetud! Soomemaa vaated" (1971), Jörn Donner
"Sensuela" (1973), Teuvo Tulio    
"Jänese aasta" (1977), Risto Jarva
"Elu, siit me tuleme!" (1980), Tapio Suominen
"Väärtusetud" (1982), Mika Kaurismäki
"Calamari Union" (1985), Aki Kaurismäki
"Viimased rotinahad" (1985), Anssi Mänttäri
"Kuupaistesonaat" (1988), Olli Soinio
"Räpsy ja Dolly ehk Pariis ootab" (1990), Matti Ijäs
"Kadunud poeg" (1992), Veikko Aaltonen
"Õnnemaa" (1993), Markku Pölönen
"Hoia rätikust kinni, Tatjana" (1994), Aki Kaurismäki                                            "Paabusilm" (1997), Auli Mantila
"Mees ilma minevikuta" (2002), Aki Kaurismäki                                                    "Saun" (2008), AJ Annila
                                                                                                                       Üksikpileti hinnaks on 3 eurot, passi hinnaks 15 eurot.

Pimedate Ööde filmifestival leiab tänavu aset 17. novembrist 3. detsembrini.

Toimetaja: Kaspar Viilup



FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Edward von Lõngus Roomas

Edward von Lõngus tegi Eestis bürokraatia ajalugu

Tänavakunstnik Edward von Lõngus tegi bürokraatia ajalugu, kui valiti Eesti kultuuri välismaal esindama nii, et asjaajamises ei kasutatud tema õiget nime ja tellijad ei tea tänaseni, kes ta tegelikult on. Riik maksab kinni tema kümne pealinna turnee, kus tööd tehakse öösel ja pahatihti seina omanikega kokku leppimata.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eesti keele riigieksam.

Peeter Helme. Tehtud-mõeldud keeleteema

On nelja sorti käitumisstrateegiat – mõeldud-tehtud, mõeldud-mõeldud, tehtud-tehtud ja tehtud-mõeldud. Eks peame kõik seda esimest, mõeldud-tehtud, targa inimese tunnuseks ja üldiseks ideaaliks. Paraku enamasti ideaaliks ta jääma kipubki.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: