Eesti + Soome = 200 ({{commentsTotal}})

Naapurivisa võte 1967. aasta 10. septembril.
Naapurivisa võte 1967. aasta 10. septembril. Autor/allikas: Arnold Moskalik/ERR arhiiv

Neljapäeval, 12. oktoobril kell 16.30 avatakse Helsingi Linnagaleriis Virka (Pohjoisesplanadi 11-13) Eesti-Soome ühisnäitus „Sild – tervitustega kahest vabariigist“, millega tähistatakse mõlema maa 100. sünnipäeva.

Avasõnad ütlevad Helsingi linnapea Jan Vapaavuori, Eesti Vabariigi suursaadik Soome Vabariigis Margus Laidre ja Virka galerii näitustejuht Kirsi Hasu. Väljapanekut tutvustab käsikirja autor Mikko-Olavi Seppälä Helsingi Ülikoolist. Osalevaid kunstnikke esitleb kuraator Veikko Halmetoja.

„Soome laht on meie elu telg, on ütelnud üks soome uurija, ja täna oleks kohane lisada: tema rannikud on peegelpildid.“ Nii luuleliselt kirjeldas Eesti president Lennart Meri Eesti ja Soome suhteid aastal 1995. Kakskümmend aastat hiljem käiakse Tallinnast ja Helsingist vastastikku tööl ning turistide voog linnade vahel kasvab aasta-aastalt.

Eesti ja Soome juubelisünnipäevade puhul koostatud näitus „Sild“ vaatleb Eesti ja Soome vahelist suhtlust, rahvuslikku identiteeti ning iseseisvuse tähtsust tavaliste inimeste vaatevinklist. Näituse pealkiri iseloomustab merega eraldatud ja ühendatud eestlasi ja soomlasi. Soome silla mõiste on saanud tuntuks tänu Lydia Koidula luulele. Näituse koostaja Mikko-Olavi Seppälä Helsingi Ülikoolist selgitab: „Sild ühendab inimesi ja kaupu; kõike seda, mis peab Soome lahte ületama.“

Tulevikus võib see sild olla tunnelikujuline ning ettekujutus kaksiklinnast muutub aina selgemaks. Näituse kõige põnevam osa on suur Talsinki reisiterminal, mis kujutab kahe riigi vahelisi vaimseid, kultuurilisi ja majanduslikke sidemeid.

Suveniirid, salakaup, fotod, lood ja filmiklipid äratavad ellu mineviku. Sõprusvõistlus „Naapurivisa“ oli mänguline, naabermaade vaheline teadmisteproov, mida sai jälgida teleekraanil aastal 1977. Reet Linna ja Mikko Alatalo juhtisid kahe maa ühist telesaadet „Õhtutäht – Iltatähti“ aastal 1979.

Kaasaegne kunst toob ajaloo kõrvale uue vaatenurga, heites pilgu lisaks käesolevale hetkele ka tulevikku. Osa kuraator Veikko Halmetoja valitud foto- ja videoteostest on valminud just selle näituse tarvis. Osalevad kunstnikud on Alexei Gordin, Flo Kasearu, Karel Koplimets ja Tanja Muravskaja Eestist ning Marja Helander, Johanna Ketola, Sepideh Rahaa ja Sanni Seppo Soomest.

Sanni Seppo fotosari „Väike paradiis“ kujutab inimeste tillukesi aiamaid Helsingis, Tallinnas ja Tartus. Alexei Gordin vaatleb videoteoses „Alumiinium“ metallijäätmete salakaubavedu Soomest Eestisse. Marja Helander tõstab oma videoteoses “Maa sees linnud” esile Soome saami vähemuse identiteedi, mida rõhub riiklik kultuur, Tanja Muravskaja analüüsib fotosarjas „Eesti tõug“ selliseid mõisteid nagu puhas Eesti ja puhas Euroopa identiteet.

Näituse eksperdid on Toomas Hiio Eesti Sõjamuuseumist ning Kai Lobjakas Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumist.

Näitus „Sild“ on valminud Helsingi Linnagalerii Virka, Eesti Suursaatkonna Helsingis, Eesti Instituudi Soome esinduse, Eesti Vabariigi kultuuriministeeriumi, Soome Eesti-Seltside Liidu ja Tuglase Seltsi koostöös.

Näituse valmimist toetasid Eesti Instituudi Sõprade Selts ja EV100. Väljapanekut saab Helsingi Virka galeriis külastada 13. oktoobrist 2017 25. veebruarini 2018.

Toimetaja: Valner Valme



FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Edward von Lõngus Roomas

Edward von Lõngus tegi Eestis bürokraatia ajalugu

Tänavakunstnik Edward von Lõngus tegi bürokraatia ajalugu, kui valiti Eesti kultuuri välismaal esindama nii, et asjaajamises ei kasutatud tema õiget nime ja tellijad ei tea tänaseni, kes ta tegelikult on. Riik maksab kinni tema kümne pealinna turnee, kus tööd tehakse öösel ja pahatihti seina omanikega kokku leppimata.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eesti keele riigieksam.

Peeter Helme. Tehtud-mõeldud keeleteema

On nelja sorti käitumisstrateegiat – mõeldud-tehtud, mõeldud-mõeldud, tehtud-tehtud ja tehtud-mõeldud. Eks peame kõik seda esimest, mõeldud-tehtud, targa inimese tunnuseks ja üldiseks ideaaliks. Paraku enamasti ideaaliks ta jääma kipubki.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: