Eesti + Soome = 200 ({{commentsTotal}})

Naapurivisa võte 1967. aasta 10. septembril.
Naapurivisa võte 1967. aasta 10. septembril. Autor/allikas: Arnold Moskalik/ERR arhiiv

Neljapäeval, 12. oktoobril kell 16.30 avatakse Helsingi Linnagaleriis Virka (Pohjoisesplanadi 11-13) Eesti-Soome ühisnäitus „Sild – tervitustega kahest vabariigist“, millega tähistatakse mõlema maa 100. sünnipäeva.

Avasõnad ütlevad Helsingi linnapea Jan Vapaavuori, Eesti Vabariigi suursaadik Soome Vabariigis Margus Laidre ja Virka galerii näitustejuht Kirsi Hasu. Väljapanekut tutvustab käsikirja autor Mikko-Olavi Seppälä Helsingi Ülikoolist. Osalevaid kunstnikke esitleb kuraator Veikko Halmetoja.

„Soome laht on meie elu telg, on ütelnud üks soome uurija, ja täna oleks kohane lisada: tema rannikud on peegelpildid.“ Nii luuleliselt kirjeldas Eesti president Lennart Meri Eesti ja Soome suhteid aastal 1995. Kakskümmend aastat hiljem käiakse Tallinnast ja Helsingist vastastikku tööl ning turistide voog linnade vahel kasvab aasta-aastalt.

Eesti ja Soome juubelisünnipäevade puhul koostatud näitus „Sild“ vaatleb Eesti ja Soome vahelist suhtlust, rahvuslikku identiteeti ning iseseisvuse tähtsust tavaliste inimeste vaatevinklist. Näituse pealkiri iseloomustab merega eraldatud ja ühendatud eestlasi ja soomlasi. Soome silla mõiste on saanud tuntuks tänu Lydia Koidula luulele. Näituse koostaja Mikko-Olavi Seppälä Helsingi Ülikoolist selgitab: „Sild ühendab inimesi ja kaupu; kõike seda, mis peab Soome lahte ületama.“

Tulevikus võib see sild olla tunnelikujuline ning ettekujutus kaksiklinnast muutub aina selgemaks. Näituse kõige põnevam osa on suur Talsinki reisiterminal, mis kujutab kahe riigi vahelisi vaimseid, kultuurilisi ja majanduslikke sidemeid.

Suveniirid, salakaup, fotod, lood ja filmiklipid äratavad ellu mineviku. Sõprusvõistlus „Naapurivisa“ oli mänguline, naabermaade vaheline teadmisteproov, mida sai jälgida teleekraanil aastal 1977. Reet Linna ja Mikko Alatalo juhtisid kahe maa ühist telesaadet „Õhtutäht – Iltatähti“ aastal 1979.

Kaasaegne kunst toob ajaloo kõrvale uue vaatenurga, heites pilgu lisaks käesolevale hetkele ka tulevikku. Osa kuraator Veikko Halmetoja valitud foto- ja videoteostest on valminud just selle näituse tarvis. Osalevad kunstnikud on Alexei Gordin, Flo Kasearu, Karel Koplimets ja Tanja Muravskaja Eestist ning Marja Helander, Johanna Ketola, Sepideh Rahaa ja Sanni Seppo Soomest.

Sanni Seppo fotosari „Väike paradiis“ kujutab inimeste tillukesi aiamaid Helsingis, Tallinnas ja Tartus. Alexei Gordin vaatleb videoteoses „Alumiinium“ metallijäätmete salakaubavedu Soomest Eestisse. Marja Helander tõstab oma videoteoses “Maa sees linnud” esile Soome saami vähemuse identiteedi, mida rõhub riiklik kultuur, Tanja Muravskaja analüüsib fotosarjas „Eesti tõug“ selliseid mõisteid nagu puhas Eesti ja puhas Euroopa identiteet.

Näituse eksperdid on Toomas Hiio Eesti Sõjamuuseumist ning Kai Lobjakas Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumist.

Näitus „Sild“ on valminud Helsingi Linnagalerii Virka, Eesti Suursaatkonna Helsingis, Eesti Instituudi Soome esinduse, Eesti Vabariigi kultuuriministeeriumi, Soome Eesti-Seltside Liidu ja Tuglase Seltsi koostöös.

Näituse valmimist toetasid Eesti Instituudi Sõprade Selts ja EV100. Väljapanekut saab Helsingi Virka galeriis külastada 13. oktoobrist 2017 25. veebruarini 2018.

Toimetaja: Valner Valme



Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

Bookeri kirjanduspreemia võitja George Saunders

Bookeri preemia võitis Ameerika kirjanik George Saunders

17. oktoobri õhtul anti välja Bookeri preemia, mille võitis kirjanik George Saunders teosega "Lincoln in the Bardo". Tegemist on auhinna ajaloos teise Ameerika autoriga, eelmine oli möödunud aastal Paul Beatty raamatuga "The Sellout". Ka ennustusportaalid pidasid Saundersi võitu kõige tõenäolisemaks.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Kurt Cobain

Arvustus. Sakkidega Jelgava

Jānis Joņevsi heviromaan „Jelgava 94“ tuletab meelde, et subkultuuride ja erinevuste üle võib naerda ka üleoleku või põlastuseta.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Jalgpallur Juan Cuadrado paelab putsasid.

Sõnasäuts. Neon ja paelan

Lilli Prometi 1967. aastal ilmunud novellikogust "Kes levitab anekdoote?" leiab lause: "Kui Karli oli ka teed joonud, leiba ja margariini söönud ning tööle läinud, võttis Veranda kitli seljast, pesi silmi, kammis juukseid ja keeras need kuklasse sõlme, pani väljaveninud kummidega roosad lapitud püksid jalga, tõmbas kleidi selga ja kükitas tenniskingi paelama."

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: