Mihkel Mutt esindab Eestit Londoni raamatumessi autorite päeval ({{commentsTotal}})

Mihkel Mutt
Mihkel Mutt Autor/allikas: Ülo Josing/ ERR

Londoni raamatumess koos oma partnerite Briti nõukogu ja Briti kirjastajate liiduga avalikustas täna kolme kirjaniku nimed, kes esindavad Londoni messi peakülalisi Eestit, Lätit ja Leedut 2018. aasta Londoni raamatumessi autorite päeval päevaautoritena. 

Briti nõukogu on koos oma Balti partneritega valinud välja 12 autorit, igast Balti riigist neli, kes moodustavad autorite delegatsiooni Londoni raamatumessil, kus kolm Balti riiki on ühiselt peakülalised. Nendest kolm on päevaautorid, igast Balti riigist üks, kes on Londoni raamatumessil kõik kolmekesi koos ühe päeva fookuses. Neile on plaanitud esinemised, intervjuud, paneeldiskussioonid jm üritused messil ja ka väljaspool messi. Ülejäänud kirjanike nimed jäävad esialgu veel saladuseks.

Kolm rahvusvaheliselt tunnustatud kirjanikku - Kristina Sabaliauskaitė Leedust, Nora Ikstena Lätist ja Mihkel Mutt Eestist on tähelepanu keskpunktis Londoni raamatumessi teisel päeval, 11. aprillil 2018, kui nad osalevad eriprogrammis, mis keskendub nende silmapaistvale kirjanduslikule tööle.

Kirjanik ja kunstiajaloolane Kristina Sabaliauskaitė on enim loetud tänapäeva Leedu kirjanik. Ta sündis Vilniuses ja elab alates 2002. aastast Londonis. Tema neljaosaline ajalooliste romaanide sari "Silva Rerum" on pikka aega olnud rahvusvaheline bestseller ning seda peetakse viimase kümnendi Leedu kirjanduse üheks kõige olulisemaks teoseks.

Läti üks mõjukamaid ja prominentsemaid kirjanikke ja esseiste Nora Ikstena on tuntud oma peenelt väljatöötatud stiili ja tundliku lähenemise poolest keelele. Tema tööd mõtisklevad tihti elu, armastuse, surma ja usu üle. Ta on avaldanud kolmkümmend kirjanduslikku tööd, kaasa arvatud tema värskeim teos "Nõukogude piim", mis valiti iga-aastase kirjandusauhinna kandidaatide hulka parima proosa kategoorias ja mille Ühendkuningriigis annab välja Peirene Press.

Eestit esindab kirjanik ja kolumnist Mihkel Mutt. Ta alustas teatri- ja kirjanduskriitikuna ning debüteeris kirjanikuna 1970. aastatel. Tänaseks on ta avaldanud üle 40 teose, kõigis žanrites peale eepika. Viimastel aastatel on ta keskendunud ajalooliste ja jooksvate sündmuste publitsistlikule kajastamisele, tema kirjutistele on omane lõikav iroonia ja säravad vaimuvälgatused.

"Kuna Baltimaades - Eestis, Lätis ja Leedus on mõjukas hulk silmapaistvaid tänapäeva kirjanikke, siis oli esindajate valimine autorite päevale eriline väljakutse. Oleme väga rahul nende kolme erakordse kirjanikuga, kelle hulgast igaüks on nii terve Baltikumi kui oma maa hiilgav esindaja. Me tervitame neid soojalt Londoni raamatumessil  ja oleme valmis nende kirjanduslikku annet ja mõjukat karjääri avaliku huvi keskpunkti tõstma," ütles Londoni raamatumessi direktor Jacks Thomas.

Briti nõukogu kirjandusdirektor Cortina Butler lisas, et Londoni 2018. aasta raamatumessi peakülaliste kultuuriprogramm annab Ühendkuningriigis võimaluse õppida tundma Balti riikide rikkalikku ja mitmekesist kirjandust. "Me oleme väga rõõmsad, et silmapaistvad kirjanikud Nora Ikstene Lätist, Kristina Sabaliauskaitė Leedust ja Mihkel Mutt Eestist on nõus esinema päevaautoritena," ütles Butler.

Toimetaja: Rutt Ernits



FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Edward von Lõngus Roomas

Edward von Lõngus tegi Eestis bürokraatia ajalugu

Tänavakunstnik Edward von Lõngus tegi bürokraatia ajalugu, kui valiti Eesti kultuuri välismaal esindama nii, et asjaajamises ei kasutatud tema õiget nime ja tellijad ei tea tänaseni, kes ta tegelikult on. Riik maksab kinni tema kümne pealinna turnee, kus tööd tehakse öösel ja pahatihti seina omanikega kokku leppimata.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eesti keele riigieksam.

Peeter Helme. Tehtud-mõeldud keeleteema

On nelja sorti käitumisstrateegiat – mõeldud-tehtud, mõeldud-mõeldud, tehtud-tehtud ja tehtud-mõeldud. Eks peame kõik seda esimest, mõeldud-tehtud, targa inimese tunnuseks ja üldiseks ideaaliks. Paraku enamasti ideaaliks ta jääma kipubki.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: