Arhitektid: Vanasadama piirkonnast peab saama kõigile avatud linnakeskus ({{commentsTotal}})

Zaha Hadid Architectsi Vanasadama võidutöö
Zaha Hadid Architectsi Vanasadama võidutöö "Streamcity".

Avatud mereääre ja Vanasadama piirkonna tulevikuga tegelenud Linnafoorumi tulemuste esitlusel rõhutati vajadust teha kõik selleks, et Tallinna kesklinna mereäärest saaks avatud ja mitmekesine linnakeskus, mitte luksuselamutega kinnine asum.

 

 

Linnafoorumi „Avatud mereääre Linnafoorum: uus Vanasadam“ fookuses oli Tallinna Sadama Masterplaan 2030 ja Tallinna Mereääre visioon, mille eesmärgiks on leida terviklahendus olemasoleva ja tulevase hoonestuse ning linnalise ja avaliku ruumi ühendamiseks sadama funktsioonidega. Sadama piirkonnast peab kujunema loomulik jätkuv osa Tallinna kesklinnale.

Kaks päeva Vanasadama piirkonna planeeringu üle arutlenud arhitektidest, linnaplaneerijatest ja erinevatest ekspertidest koosnenud töögruppide juhid toonitasid tulemuste esitlemisel vajadust luua just kohalikele atraktiivne ala.

Eesti Kunstiakadeemia teaduri Renee Puusepa juhitud töörühma hinnangul peaks suletud piirkonna vältimise tagamiseks olema defineeritud avaliku ruumi omanik, kelleks võiks olla sadam või linn, et avaliku ruumi kasutust ei piirataks ja see oleks ligipääsetav kõigile. Lisaks tõid nad välja vajaduse planeerida sadama ala tänavavõrk ning selle ühendamine tihedalt olemasoleva linnaruumiga - hooned ja nende otstarve võivad ajas muutuda, aga tänavad jäävad.

Tallinna Sadama arendusosakonna juhataja Hele-Mai Metsali juhitud töörühm leidis, et kesklinnas asuvat sadamat tuleks arenduse käigus kindlasti väärtustada, mitte ära peita. Olulised on Vanasadama ala nii füüsilised kui visuaalsed ühendused linnaga, et tagada ala muutumist aktiivseks kesklinna osaks mitte äärelinnaks. Kuna esimesed suuremad ehitustööd algavad aga ilmselt alles 5 kuni 10 aasta pärast, siis võiks juba täna luua kasvõi ajutisi lahendusi, mis inimesed sadama alale tooksid – olgu need siis festivalid, spordiüritused või ajutised rajatised, kus koos käia.

Zaha Hadid Architects arhitekt Ludovico Lombardi töörühmas arutati aga juba konkreetsemaid probleemkohti – kuidas ühendada piirkond kultuurikilomeetriga, kuhu paigutada võimalik ooperimaja ning kas kohalikele võiks luua linna piires praamiühenduse, et ka nemad saaksid merelt linnale vaadet nautida.

Lisaks maailmas tunnustatud Zaha Hadidi arhitektidele osales Linnafoorumi teisel päeval ka mainekas Taani arhitekt Jan Gehl, kelle hinnangul on Vanasadama projekti puhul oluline, et n-ö vana ja uue linna vahele ei tekiks piiri, vaid üleminek oleks sujuv. See tähendab, et keskenduda tuleb mere äärde viivatele teedele ehk sissepääsudele, mitte lineaarsele promenaadile.

Linnafoorumi korraldas Eesti Arhitektuurikeskus koostöös Tallinna Sadama, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ja Arhitektide Liiduga. Linnafoorumi arutelude tulemused on sisendiks Tallinna Sadamale ja Tallinna linnale ja ZHA edasistele tegevustele ja otsuste langetamisele.

Toimetaja: Valner Valme



Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

Bookeri kirjanduspreemia võitja George Saunders

Bookeri preemia võitis Ameerika kirjanik George Saunders

17. oktoobri õhtul anti välja Bookeri preemia, mille võitis kirjanik George Saunders teosega "Lincoln in the Bardo". Tegemist on auhinna ajaloos teise Ameerika autoriga, eelmine oli möödunud aastal Paul Beatty raamatuga "The Sellout". Ka ennustusportaalid pidasid Saundersi võitu kõige tõenäolisemaks.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Kurt Cobain

Arvustus. Sakkidega Jelgava

Jānis Joņevsi heviromaan „Jelgava 94“ tuletab meelde, et subkultuuride ja erinevuste üle võib naerda ka üleoleku või põlastuseta.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Jalgpallur Juan Cuadrado paelab putsasid.

Sõnasäuts. Neon ja paelan

Lilli Prometi 1967. aastal ilmunud novellikogust "Kes levitab anekdoote?" leiab lause: "Kui Karli oli ka teed joonud, leiba ja margariini söönud ning tööle läinud, võttis Veranda kitli seljast, pesi silmi, kammis juukseid ja keeras need kuklasse sõlme, pani väljaveninud kummidega roosad lapitud püksid jalga, tõmbas kleidi selga ja kükitas tenniskingi paelama."

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: