Draamateatris jõuab lavale Harold Pinteri "Vanad ajad" ({{commentsTotal}})

"Vanad ajad" Autor/allikas: draamateater

Reedel, 13. oktoobril jõuab Eesti Draamateatri väikese saali lavale briti näitekirjanduse suure uuendaja ja stiilimeistri Harold Pinteri "Vanad ajad".

Heal järjel abielupaar kohtub üle kahekümne aasta naise endise sõbrannaga, kes elab nüüd Sitsiilias. Idüllilises maamajas, akna taga kohisemas sügisene meri, kandub jutt loomuldasa vanadele aegadele. Nukrad meloodiad juhatavad aga tundmatusse, sest minevik on tegelikult sama lahtine kui tulevik. 

Harold Pinter kirjutas üle poole sajandi ulatunud loometee jooksul umbes 30 näidendit ning pälvis rohkelt aumärke ja auhindu, Nobeli kirjanduspreemia 2005. aastal sealhulgas.  

Lavastaja Peeter Raudsepp kommenteerib:

"Harras sentiment, postmodernistlikud mängukesed või vägivalla estetiseerimine on kõik niisugused jutustamisstrateegiad, mille eest Pinter jänesehaakidega põgeneb, vahepeal itsitades, rohkem kaasa tundes ja aidata püüdes. Või lihtsalt jälgides. Ta nagu ei kirjutakski oma tegelastele teksti, vaid ta kuulab, mis neil öelda on ja laseb neil liikuda tähelepanuväärse vabadusega. Teksti väärtustamine ja nautimine seovad teda inglise teatri isa Shakespeare’iga. Sama kergusega nagu Shakespeare võib minimaalsete lavaliste abivahenditega, peamiselt ainult innustunud näitleja suu kaudu luua inimeste kujutluses terve lahinguvälja, nii oskab ka Pinter kolme tegelase ja ühe möbleeritud toa abil vallandada inimese varjatud külgede tulevärgi. Kuigi väliselt justkui ainult räägitakse ja juuakse kohvi."

Pinteri näidendi "Vanad ajad" esmalavastus oli 1. juunil 1971. Royal Shakespeare Company tõi selle välja Londonis West Endis Aldwych Theatre’s, lavastajaks inglise teatri 20. sajandi suurmees sir Peter Hall. Eesti teatris on Harold Pinter päris hästi tuttav autor, tema näidendeid on lavastatud üle kümne korra, kõige enam "Petmist". Eesti Draamateatris on Pinterilt varem lavale jõudnud "Majahoidja" (1987) ja "Petmine" (1994).

Lavastaja Peeter Raudsepp (Rakvere Teater), kunstnik Riina Degtjarenko, valguse kujundaja Andres Pajumäe, video kujundaja Tauno Makke.

Tõlkinud Triin Tael. Osades Hilje Murel, Kersti Heinloo, Tiit Sukk.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Ian "Lemmy" Kilmister

Arvustus. Südamlik narkomemuaar

Uus raamat
"Lemmy. White Line Fever"
Autorid: Ian "Lemmy" Kilmister, Janiss Garza
Inglise keelest tõlkinud Lauri Liiders
Kirjastus Tänapäev

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Sallimatus on emotsionaalselt palju kurnavam valik kui sallivus. Pildil rootsi aktivist Tess Asplund, kes sai tuntuks üksi sadade neonatside vastu protesteerides.

Jan Kaus. Praktilisest sallivusest

Meie rahvuse retoorikas nõnda oluline väiksuse tunne, väljasuremise oht on kadumas üksteise hirmutamise ja üksteise peale vihastamise taha.

 

Thule

Pytheas, ookean ja Thule

Kas on alust Thule samastamiseks Saaremaaga, küsib Mait Kõiv Vikerkaare oktoobrinumbris, ja vastab ka.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: