Arvustus. Zola Jesus tumedusest enda sees ({{commentsTotal}})

Zola Jesus
Zola Jesus Autor/allikas: Facebooki esinduspilt

Uus plaat
Zola Jesus
"Okovi" (Sacred Bones Records)
6/10

Aeg on üks väärtuslikum nähtamatu nähtus. Me küll ei näe, kuid tihtilugu tunneme, et kunagi ei jätku teda piisavalt.

Aeg on kui investeering, teisalt ka olukordade looja. Miks muidu eksisteerib ütlus "kõige jaoks on oma aeg ja koht".

Isegi albumi kuulamiseks investeeritakse oma väärtuslikumat vara, mida pole maailmas lõputult. Seejuures nii nagu börsil võivad aktsiad sekunditega langeda ning investeeringud nulli viia, võib muusika kõlada mingil ajahetkel, mingis kohas väga õige või vale. Kui eelnev tundub liigselt teemast kõrvale kalduv, filosofeeriv ja tume, siis just selline seos tekkis mul Zola Jesuse uut albumit "Okovi" kuulates.

"Okovi" algab üpriski võimsalt, pettes kuulaja esialgu Zola Jesuse ehk Nika Danilova rahulikuna näiva meditatiivse hääle kajava kõla ja suminaga. Kui algab aga lugu "Exhumed" (vt alt videot) pääseb valla Danilova tegelik pool – üksik, tume ja valulik.

"Okovi" dramaatilisus tuleb välja juba plaadi esimestel minutitel. Lugude sõnad räägivad suures osas rusutusest, põhja langemisest ja sellest hoidumisest. Pidevalt kõlab sõna "nuga", mis peegeldab vahel otseselt, teinekord läbi metafoori noateral kõndimist või selle all olemist.

Kui eelmise plaadiga "Taiga" soovis lauljatar püüelda popmuusika edetabelitesse, siis tagasilöök albumi väheses edus kui ka isiklikus elus on Zola Jesuse juurte juurde tagasi tirinud. Räägitud on nii Danilova võitlusest depressiooniga kui ka tema lähedase püüdest endalt elu võtta. Viimasest räägib otseselt lugu "Siphon" ning read "we'd hate to see you give into those cold black nights in your head".

Plaadilt leiab ka rahulikumalt kulgevaid palasid, mille kõlapind ulatub kohati kaugemale võimsama industriaalse kõlaga Zola Jesusest. "Witness" toetub eelkõige viiulile ning lauljatari hääl tuleb muusika taustalt selgemalt esile.

Kohati suudab Danilova üllatada ning tekitada plaadil huvitavaid momente hääle ja industriaalse kooskõlas. Näiteks lugu "Veka" tundub enne poole peale jõudmist justkui paus sõnadest, süüvimine kuhugi sügavamale, vaimsemale tasandile. Kohatine maagilisus kaob aga hetkel, mil Danilova hakkab taas kõnelema metafoorikeeles, mis taandub enesega võitlemisele.

"Okovi" suutis alguses kõnetada ning peatada hetke. Mõne päeva möödudes albumit uuesti kuulates leidsin end olevat aga vastamisi võõrana kõlavate helide ja tunnetega. Tumedust oli kohati liiga palju seedimiseks. Tekkis üleküllastus, kus janunes soov valguse järele tunneli lõpus, mida saab tunda veidi albumi alguses ja viimastel minutitel.

"Okovi" lood ei kõla küll Danilova varasemast loomingust süngemalt, kuid mõjuvad siiski rusuvamalt. Tajuda saab surelikkust ja aja piiratust, justkui oleks midagi fataalset lähenemas või läbi saamas. Kõrvalekalle tavapärasest rutiinsest mõtlemisest, kus hingesopi sügavustesse alati ei pruugi jõuda.

Võib aimata, et Danilova puhastus lugude läbi rääkimise teel. Kas ka kuulaja, see on omaette asi.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

Bookeri kirjanduspreemia võitja George Saunders

Bookeri preemia võitis Ameerika kirjanik George Saunders

17. oktoobri õhtul anti välja Bookeri preemia, mille võitis kirjanik George Saunders teosega "Lincoln in the Bardo". Tegemist on auhinna ajaloos teise Ameerika autoriga, eelmine oli möödunud aastal Paul Beatty raamatuga "The Sellout". Ka ennustusportaalid pidasid Saundersi võitu kõige tõenäolisemaks.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Kurt Cobain

Arvustus. Sakkidega Jelgava

Jānis Joņevsi heviromaan „Jelgava 94“ tuletab meelde, et subkultuuride ja erinevuste üle võib naerda ka üleoleku või põlastuseta.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Jalgpallur Juan Cuadrado paelab putsasid.

Sõnasäuts. Neon ja paelan

Lilli Prometi 1967. aastal ilmunud novellikogust "Kes levitab anekdoote?" leiab lause: "Kui Karli oli ka teed joonud, leiba ja margariini söönud ning tööle läinud, võttis Veranda kitli seljast, pesi silmi, kammis juukseid ja keeras need kuklasse sõlme, pani väljaveninud kummidega roosad lapitud püksid jalga, tõmbas kleidi selga ja kükitas tenniskingi paelama."

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: