Peeter Helme raamatukommentaar. Vana Tallinn! ({{commentsTotal}})

Vanalinna päevade avamine
Vanalinna päevade avamine Autor/allikas: Rene Suurkaev / ERR

„Vana Tallinn 28 (32)”

Tallinna Linnaarhiiv, 2017. 307 lk.

 

Ilmselt on Tallinna Linnaarhiivi sari „Vana Tallinn” tuttav igale ajaloohuvilisele. Nüüd on jõutud juba 28., sulgudes 32. osani. Säärane numeratsioon tähendab seda, et neli köidet ajaloouurimiste kogumikku jõudis ilmuda enne sõda, 1930ndatel aastatel, 1991. aastal otsustati aga hakata sarja uuesti välja andma. Võib vast liialdamata öelda, et praeguseks on „Vana Tallinn” kujunenud üheks soliidsemaks, korralikumalt ja põhjalikumalt teostatud ajaloosarjaks Eestis.

„Vana Tallinna” 28. köide on pühendatud professor Jüri Kivimäe 70. aasta juubelile ning vastavalt on siia kogutud artikleid ja kommenteeritud dokumente teemadel, mis haakuvad või liituvad Kivimäe enda uurimisteemadega.

Veidi enam kui kolmesajalt leheküljelt leiame alustuseks kogumiku koostaja Juhan Kreemi ülevaate Kivimäe tegevusest uurija ja õpetajana, samuti Jüri Kivimäe teadustööde ja publitsistika loendi ning kuus pikemat artiklit. Neile järgneb rubriik „Dokument ja kommentaar”, seejärel kaks ajalooraamatute retsensiooni ning teose lõpetavad artiklite ingliskeelsed kokkuvõtted. Tegu on tõesti põhjaliku ja korraliku ajalooteosega. Kui tahta viriseda ja millestki puudust tunda – aga iseenesest on see juba ülinõudlikkus – siis registrist ja artiklite saksakeelsetest kokkuvõttedest. Viimane oleks oluline pidades silmas seda, et läbi kogu nõukogude aja oli oluline osa Tallinna linnaarhiivist Lääne-Saksamaal ning Tallinna kesk- ja varauusaja uurimisel Saksamaal tänaseni oluline traditsioon.

Kuid need on tõesti vaid pisiasjad. „Vana Tallinn 28 (32)” on väga korralik ja äärmiselt huvitav teos, mis vaatamata oma kõrgele akadeemilisele tasemele on põnev lugemine ka igale ajaloohuvilisele laiemalt. Näiteks Anti Selarti artikkel „Kes ei rajanud Tallinn? Paul Johansen, võitlus normannismiga ja Eesti ajalugu” on väga põnev ja meelelahutuslik lugemine stalinistlikust ajalooteadusest ja toonasest propagandal ja kohati ka lausvaledel põhinevast järelduste tegemise kunstist.

Äärmiselt huvitav on ka Inna Põltsam-Jürjo käsitlus lastest ja lapsepõlvest 13.-16. sajandi Eestis. Kohati on see üsna sünge ja hirmuäratav lugemine, kuid aitab avada möödunud aega täiesti ootamatu ja ometi nii lähedase nurga alt. Eesti ajalugu seob Euroopa ajalooga ka käsitlus Riia peapiiskoppidest Avignonis ja arhiiviuuringutest Vatikanis. Kristjan Toomaspoeg toob selles välja vahest lausa üllatava fakti – keskaegsetest Riia peapiiskoppidest suri Avignonis tervelt viis meest, mis näitab Vana-Liivimaa väga tihedat seotust toonase paavstivõimu asupaigaga.

Põnevad on kogumiku teisedki artiklid ning nagu eelnevast selgub, ei ole „Vana Tallinn” sugugi ainult kitsalt Tallinna ajaloole keskenduv kogumik, vaid autorite pilk ja teemavalik on laiem. Usun, et sedalaadi raamat on tõesti Jüri Kivimäe vääriline ning üldse väärikas lisandus Eesti keskaja uurimisse.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

Bookeri kirjanduspreemia võitja George Saunders

Bookeri preemia võitis Ameerika kirjanik George Saunders

17. oktoobri õhtul anti välja Bookeri preemia, mille võitis kirjanik George Saunders teosega "Lincoln in the Bardo". Tegemist on auhinna ajaloos teise Ameerika autoriga, eelmine oli möödunud aastal Paul Beatty raamatuga "The Sellout". Ka ennustusportaalid pidasid Saundersi võitu kõige tõenäolisemaks.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Kurt Cobain

Arvustus. Sakkidega Jelgava

Jānis Joņevsi heviromaan „Jelgava 94“ tuletab meelde, et subkultuuride ja erinevuste üle võib naerda ka üleoleku või põlastuseta.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Jalgpallur Juan Cuadrado paelab putsasid.

Sõnasäuts. Neon ja paelan

Lilli Prometi 1967. aastal ilmunud novellikogust "Kes levitab anekdoote?" leiab lause: "Kui Karli oli ka teed joonud, leiba ja margariini söönud ning tööle läinud, võttis Veranda kitli seljast, pesi silmi, kammis juukseid ja keeras need kuklasse sõlme, pani väljaveninud kummidega roosad lapitud püksid jalga, tõmbas kleidi selga ja kükitas tenniskingi paelama."

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: