Rahvusarhiivi tuleb näitus Narva autonoomiareferendumist ({{commentsTotal}})

Narva autonoomiareferendum
Narva autonoomiareferendum Autor/allikas: Lembit Michelson (Eesti Fimiarhiiv EFA.204.0-265954)

Rahvusarhiivi peahoones Noora avatakse 24. oktoobril näitus 1993. aasta Narva autonoomiareferendumist.

Pärast Nõukogude Liidu lagunemist sattus suur osa Eesti venekeelsest elanikkonnast harjumatusse olukorda, kus riigivalitsemisse kaasati neist väheseid ning valdav enamik oli muutunud kodakondsuseta isikuteks. Mitme olulise seaduse vastuvõtmine riigikogus põhjustas venekeelse elanikkonna hulgas laialdast rahulolematust, kuna kitsendas märkimisväärselt selle ühiskonnagrupi võimalusi osaleda otsustusprotsessides.

Tekkinud olukorrast ajendatuna toimus piirilinnas Narvas 16.–17. juulil 1993 autonoomiareferendum, mis pidi tagama Narva linna territooriumil kohaliku linnavõimu otsuste ülimuslikkuse Eesti seaduslike võimuorganite väljastatud aktide üle. Hoolimata narvakate poolehoiust jäi autonoomia siiski sündimata.

Näituse kuraatori Ivan Lavrentjevi sõnul on tegemist on väga omanäolise sündmusega Eesti ajaloos, kuna ei varem ega hiljem ei ole Eesti Vabariigi koosseisu kuuluv omavalitsus oma seadusandlike organitega selliseid arenguid põhjustanud ja nendega niivõrd kaugele läinud.

"Selles vastasseisus Eesti Vabariiki esindanud inimesed tõdevad tänapäeval, et olles Narva Eesti koosseisu jätnud, pööras riik selja ega hoolinud aastaid linnas ja linlaste peades toimuvast. Viimastel aastatel räägitakse välis- ja Eesti meedias Narvast kui julgeolekuohust Eesti jaoks, unustades, et suurim kriis seoses Narvaga on juba ajalugu."

Näitus põhineb Tallinna Ülikoolis kaitstud Ivan Lavrentjevi bakalaureusetööl "1993. aasta Narva autonoomia referendumi läbiviimine ja -kukkumine", mis pälvis Eesti Teaduste Akadeemia üliõpilaste teadustööde auhinna, haridus- ja teadusministeeriumi üliõpilaste teadustööde riikliku konkursil 1. preemia ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas ning rahvusarhiivi 2015. aasta tudengipreemia.

Näitus jääb avatuks 2017. aasta lõpuni.

Näituse juhatab kell 15.30 sisse aruteluring "Narva tsivilisatsioonide kokkupõrkes", kus osalevad politoloog Karmo Tüür,  ajaloolane ja Tartu Ülikooli õppejõud Olaf Mertelsmann ning ajaloolane Igor Kopõtin. 

Toimetaja: Madis Järvekülg



Algas 21. PIMEDATE ÖÖDE FILMIFESTIVAL
juhised pöffil orienteerumiseks
Vaid vapratele

Arvustus. Sihikindel tõsieluline draama

Uus film: "Vaid vapratele"

Režissöör: Joseph Kosinski

Osades: Josh Brolin, Jennifer Connelly, Taylor Kitsch, Miles Teller, Jeff Bridges, Andie MacDowell, Ben Hardy, James Badge Dale, Alex Russell

7/10

Tallinn

Tallinn ei tohi olla suvaline linn

Siiri Vallneri ja Indrek Peili meelest määrab kunagi mõneti põnevagi aukliku ja kaootilise Tallinna linnaehituse visiooni asemel kollektiivne lollus.

Igor Uibo

Igor Uibo: ma tunnen end eestlasena

Igor Uibo peab end nii eestlaseks kui ka prantslaseks — elanud suure osa oma elust Prantsusmaal, on ta viimase viieteistkümne aasta jooksul veetnud igal aastal neli-viis kuud Eestis, jagades siin oma mitmekülgseid kogemusi teatri, tantsukunsti ja muusika vallas. Ta on pidanud loenguid prantsuse teatrist ning tantsu, eriti nüüdis- ja moderntantsu ajaloost TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, Tartu Ülikooli prantsuse keele osakonna ja Tallinna Ülikooli koreograafia eriala üliõpilastele. Igor Uibo lavastab ka ise ning on vahendanud teatri- ja muusikategevust Eesti ja Prantsusmaa vahel

FILM
TEATER
"Kaks vaest rumeenlast"

Arvustus. "Trainspotting" Poola kastmes

Uuslavastus

Dorota Masłowska

“Kaks vaest rumeenlast”

Linnateater

Lavastaja Hendrik Toompere jr

Dramaturg Triin Sinissaar

Tõlkinud Margus Alver

Osades Hele Kõrve, Argo Aadli, Kalju Orro, Anne Reemann, Margus Tabor ja Epp Eespäev

Esietendus 11. novembril

KIRJANDUS
Žürii esimees Peeter Olesk

Peeter Olesk. Jaak Põldmäe võrdlevalt vaatekohalt

Ühel varakevadisel päeval aastal 1976 pidi Jaak Põldmäe (1942–1979) viima kirjastusse Eesti Raamat oma raamatu „Eesti värsiõpetus” (1978) käsikirja. Eellepingu põhjal oli talle makstud välja 60 %, kuid kirjastus küsis, kuhu jääb käsikiri.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mikk Pärnits

Mikk Pärnits: #HeToo ehk naistevastane vägivald võitluseta ei lõpe

Naistevastane vägivald on inimestevastane vägivald ja seda saab lõpetada vaid nähtust tunnistades ning ohvritel karistust kartmata kõneleda lastes. Ja nagu Nõukogude Liidu alt vabanemisegagi, ei tule vabadus ülalt, isandate kingitusena, vaid pika võitluse, teavitustöö ja organiseerimise kaudu, kirjutab Mikk Pärnits.

Hasartmängusõltlased eitavad kaotust ja mängivad maha suurema summa raha, kui algselt plaanitud.

Urmas Vadi. Elu mõttetusest

Pettunud inimeste hääled. Linna kõige vanem inimene võtab oma kodus vastu külalisi, lapsed on laua katnud, on kohvi, küpsiseid, vaasis on lilled. Hommikul käis koguduse õpetaja, siis astus linnapea isiklikult läbi, nüüd teeb kohalik ajalehereporter intervjuud ja ütleb alustuseks tunnustavalt, et te olete ikka väga pika elu ära elanud!

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: