Galerii: Vilde muuseumi näitus uurib kohvijoomise jälge Eesti kultuuris
Eduard Vilde muuseumis avati näitus "Kohvist viidud. Kohvi(ku) jälg eesti kunsti ja kirjanduses", kus läbi valitud sõna- ja kujutava kunsti näidete uuritakse märgiliste kohvik-Treffpunkt’ide fenomeni (Werner, Pegasus jt).
Tänavu möödub sajand nii kirjandusrühmituse Siuru tähelennust kui ka sõna „kohvik” sünnist. Siurulased olid esimene põlvkond linnakirjanikke, kelle jaoks kohviku roll muutus eksistentsiaalseks. Ühe sellise "purjutava kohvijoomingu" käigus sündis 1917. aasta kevadel Siuru seltskondliku keelemängu kestel ka uudissõna "kohvik".
Näitusel on väljas paarkümmend kunstiteost erinevatest kogudest. Esindatud on Ado Vabbe, Varmo Pirgi, Endel Kõksi, Richard Kaljo, Eduard Wiiralti jt looming.
Pea igast kümnendist 20. sajandi algusest tänaseni pärit luulevalik loob eripalgelise kollaaži seisunditest, mis on ühel või teisel viisil kantud kohvikus viibimise või kohvi joomise meeleoludest. Luuletusi on H. Visnapuu, A. Alliksaare, J. Kaplinski, V. Luige, J. Jõerüüdi, D. Kareva, J. Rooste ja paljude teiste loomingust, ka näiteks Toomas Hendrik Ilvese varasemast luulest.
Luuletuste, proosakatkendite, maalide ja joonistuste kooslus peegeldab kohvikute rolli linnamiljöös ja nende positsiooni linna kultuuriliste märkidena, kohvikute atmosfääri inspireerivat potentsiaali ja kohvikukülastajate kirevust.
Näitus jääb avatuks 6. jaanuarini 2018.
Toimetaja: Kaspar Viilup