Peeter Helme raamatukommentaar. Kes poleks lugenud "Väikest printsi" ({{commentsTotal}})

Antoine de Saint-Exupéry "Väike prints"
Tõlkinud Sirje Keevallik
Tänapäev, 2017 (138 lk)

Ma ei tea mitte kedagi, kes teaks kedagi, kes poleks lugenud "Väikest printsi". See Antoine de Saint-Exupéry raamat on esiteks kõige loetum ja tõlgitum prantsuse autori teos. Teiseks on sellest raamatust ilmunud eesti keeles nüüdseks vähemalt kaheksa väljaannet. Neist esimesed on Ott Ojamaa 1960. aasta tõlke kordustrükid. Viimane, millest nüüd rääkima hakkan, on uus tõlge, mille autor on Sirje Keevallik ja mis ilmus tänavu kirjastuses Tänapäev.

Pean siiski ausalt ütlema, et kahte tõlget mul võrrelda ei õnnestunud ning Keevalliku eestindust lugedes tuli uuesti meelde lapsepõlv, mil lugesin Ott Ojamaa tõlget, mõeldes end vaheldumisi printsiks ja minajutustajast lenduriks.

Ehk siis pakun välja, et Keevalliku tõlge on lihtsalt moodsamas, tänapäevasemas keeles, olemata samas minetanud midagi teose võlust ka nende jaoks, kes on üles kasvanud Ojamaa versiooni lummuses.

Raamatu sisu kohta polegi selles mõttes midagi öelda, et tõesti – no kes poleks lugenud "Väikest printsi". See teos mõjub ajatu loona üksindusest, sõprusest, armastusest ja siirusest. Kui midagi sisusse puutuvat sedastada, siis seda, et lugedes raamatut üle aastate – ei, mis, üle aastakümnete – siis märkasin üllatusega midagi, mida ma lapsena ei osanud märgata või taibata. Nimelt seda, et kuigi "Väike prints" on mahult üsna tagasihoidlik ja lugemiseks kulub ehk tunnike või paar, on teos sisutihe selles mõttes, et siin on terve hulk väiksemaid lugusid varjul. Või lausa ootel, et keegi nad ära vormistaks.

Olgu selleks lugu üksildasest, alamateta kuningast või üht teist pisiplaneeti asustavast eputisest või siis kolmandal leiduvast tragikoomilisest napsivennast. Kõigis neis tegelastes on psühholoogilist sügavust ja igaühest neist saaks eraldi loo. Muide, Saksamaal "Väikest printsi" kirjastav Karl Rauch Verlag hakkaski välja andma raamatusarja, kus autorid kirjutavad Saint-Exupéry kõige kuulsamast teosest innustatud lugusid. Sarjas on ilmunud raamat, mis lähtub "Väikese printsi" rebasest ja teine, mille keskmes on madu. Vahest võiks mõni eesti kirjanik midagi sarnast teha?

Aga nii palju sisust. Selle raamatu puhul on põhjust rääkida ka vormist. Uus "Väikese printsi" väljaanne on ilus, kollane, kõvade kaantega. Sisupaberi formaat on A5, kaaned on veidi suuremad. Paber on paks, kaetud, illustratsioonid värvilised, tekst suur ja kujundus üsna lahe, kujundaja Liis Karu on jätnud külgedele õhku, mis sobib Sain-Exupéry raamatu filosoofilise, vaikselt kulgeva ja kõike muud kui lineaarse rütmiga. Nõnda sobib "Väike prints" hästi lastele – tähed on ju võrdlemisi suured, neid liigendavad värvilised pildid ja raamat on tervikuna ka tugev ja vastupidav. Viimast nii füüsilises mõttes kui ka sisulises tähenduses.

Toimetaja: Madis Järvekülg

Allikas: Vikerraadio



Algas 21. PIMEDATE ÖÖDE FILMIFESTIVAL
Vaid vapratele

Arvustus. Sihikindel tõsieluline draama

Uus film: "Vaid vapratele"

Režissöör: Joseph Kosinski

Osades: Josh Brolin, Jennifer Connelly, Taylor Kitsch, Miles Teller, Jeff Bridges, Andie MacDowell, Ben Hardy, James Badge Dale, Alex Russell

7/10

Igor Uibo

Igor Uibo: ma tunnen end eestlasena

Igor Uibo peab end nii eestlaseks kui ka prantslaseks — elanud suure osa oma elust Prantsusmaal, on ta viimase viieteistkümne aasta jooksul veetnud igal aastal neli-viis kuud Eestis, jagades siin oma mitmekülgseid kogemusi teatri, tantsukunsti ja muusika vallas. Ta on pidanud loenguid prantsuse teatrist ning tantsu, eriti nüüdis- ja moderntantsu ajaloost TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, Tartu Ülikooli prantsuse keele osakonna ja Tallinna Ülikooli koreograafia eriala üliõpilastele. Igor Uibo lavastab ka ise ning on vahendanud teatri- ja muusikategevust Eesti ja Prantsusmaa vahel

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Armin Kõomägi

Kuressaare uues Edugaleriis näitab oma kogu Armin Kõomägi

Kuressaare kesklinnas asuv Edukontor muutis ühe oma koridoridest püsinäitusega kunstigaleriiks. Seitse suureformaadilist nüüdiskunsti teost on pärit Armin Kõomägi liikuvast kunstikogust ja jäävad Edugalerii seintele pikemaks ajaks. 

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Tea Lemberpuu maalid kultuuritegelastest

Kalle Mälberg: väljakutsuv vanamoodsus

Tartust on palju laastavaid sõdu üle käinud. Iga kord selle ilusa linna tuleleegid peegeldusid Emavees, armid jäid parkidena linna näkku, mida kolearhitektid nüüd rüsinal rüvetama ruttavad. Ent iga häving möödub, jättes maha palju meheta naisi.

Hasartmängusõltlased eitavad kaotust ja mängivad maha suurema summa raha, kui algselt plaanitud.

Urmas Vadi. Elu mõttetusest

Pettunud inimeste hääled. Linna kõige vanem inimene võtab oma kodus vastu külalisi, lapsed on laua katnud, on kohvi, küpsiseid, vaasis on lilled. Hommikul käis koguduse õpetaja, siis astus linnapea isiklikult läbi, nüüd teeb kohalik ajalehereporter intervjuud ja ütleb alustuseks tunnustavalt, et te olete ikka väga pika elu ära elanud!

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: