Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher
18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.
Möödunud aasta märtsis Berliini kolinud näitleja läks sinna esialgu lihtsalt lapsi hoidma ja keelt õppima. "Läks aasta mööda ja nüüd olengi juba jalaga teatriukse vahel," rääkis Linda Klassikaraadio saates "Delta".
Maxim Gorki teatris mängimisest unistanud Linda käis Berliini kolides palju teatris – kolm või neli korda nädalas. Ühel järjekordselt teatrikülastusel tutvus ta lavastaja Sebastian Nüblinguga, kellega oli varem koos lavakunstikooli kursusekaaslastega kohtunud Müncheni teatrifestivalil. Kuu aja pärast sai Linda telefonikõne teatega, et teda oodatakse katsetele. "Mul oli selleks ainult kaks nädalat midagi ette valmistada," meenutas Linda.
"Kui Eestist lahkusin, oli mu enesehinnang just professionaalina suhteliselt madal," tunnistas näitlejanna. Pärast edukat esinemist teatri kunstilise kollektiivi ees tekkis usk endasse tagasi. Esimene lavastus, milles Linda Maxim Gorki teatris kaasa tegi, esietendus tänavu juunis. See on Sebastian Nüblingu lavastus "Get Deutch or Die Tryin'".
Kuidas näevad kolleegid tudmatut Eesti päritolu näitlejannat? "Paljud arvavad, et olen poolakas," naeris Linda. "Mõned on arvanud mu saksa keeles pärast, et olen hollandlane, aga kolleegidelt olen saanud väga positiivset tagasisidet." Linda usub, et võõras keeles laval olemine annab tema mängule teise tunnetuse ja kvaliteedi.
Maxim Gorki teatrit iseloomustab integratsioon
"Berliinis asuva Maxim Gorki nimelise teatri iseloomustamiseks sobib kõige paremini sõna Integratsioon, suure tähega. Ja seda kahes mõttes, nii poliitilises kui ka kunstilises," rääkis ERR-i raadio kultuuriuudistele Anne-Liis Maripuu, kes õppis Saksamaal Berliinis teatriteadust.
"Teatril on kaks kunstilist juhti, Shermin Langhoff ja Jens Hillje. Nende trupp koosneb enamjaolt saksa keelt mitte emakeelena kõnelevatest näitlejatest ja lavastajatest, ning kes tihtipeale on ka sündinud ja oma erialase hariduse omandanud väljaspool Saksamaad," selgitas Maripuu.
Tema sõnul käsitleb teater väga palju poliitilise teemasid, näiteks Palestiina-Iisraeli konflikt või Armeenia genotsiid. "Kui saksa teatrit iseloomustatakse Eestis enamasti sõnaga "poliitiline", siis minu meelest Gorki teater läheb sealt veel kolm sammu edasi. Nad on teravad ja nad ei karda teemasid, mida tihti isegi poliitikud väldivad," iseloomustas ta.
"Nende lavastuste puhul, mida ma seal näinud olen, ei saa öelda, et see poliitilisus oleks külm, distantseeritud või kalkuleeriv. Majas on mitu lavastajat, lisaks Nurkan Erpolale ja Sebastian Nüblingule, on seal ka näiteks Yael Ronen, kellele on omane läheneda teemadele näitlejate ja nende lugude kaudu," iseloomustas Maripuu. "See teeb selle käsitluse kuidagi väga inimlikuks ja soojaks, andes samal ajal päris hea pildi sellest, mis maailmas toimub. Ta küsibki näitlejate kaudu Berliini elu ja poliitilise olukorra kohta. See pilt, mis nendest lugudest moodustub, sobiks tõenäoliselt iseloomustama ka mõne muu riigi suurlinna elu, kuhu on tulnud kokku inimesed üle kogu maailma - nii Süüriast, Liibanonist, Türgist või Armeeniast. Yael Ronen võtab inimesed kokku, moodustab trupi ja hakkab koos näitlejatega seda teksti ja lavastust kokku panema. Vaataja saab aimu sellest taustast ja sellest, kui keeruline see olukord olla võib, näitlejate isiklike lugude kaudu, mis samas muudab selle kõik väga sümpaatseks."
Toimetaja: Kerttu Kaldoja