Arvustus. "Tom of Finland" pääseb stampidega täidetud august ({{commentsTotal}})

"Tom of Finland" Autor/allikas: Kaader filmist

Uus film kinolevis
"Tom of Finland"
Lavastaja Dome Karukoski
Osades:  Jakob Oftebro, Pekka Strang, Troy T. Scott 
7/ 10

Touko Laaksonen (alias Tom of Finland) on vaieldamatult üks 20. sajandi geikultuuri ikoonidest, kellest on ühtlasi ka kujunemas üks Soome suurkujudest. Tema hüpermaskuliinsust rakendava homoerootilise kunsti mõju on kandunud seksuaalse iha mõtestamisest kaugele tänapäevastesse maskuliinsuse representatsioonidesse, avaldudes muuhulgas aluspesureklaamides. Soomes on käimas hoogne Tom of Finlandi kanoniseerimine, mis ilmneb nii "muumistamisega" võrreldud tooteks muutmises (linad, kangaskotid, postmargid, kohvi, jne.) kui Soome 100 programmi kuuluvas Dome Karukoski filmis "Tom of Finland".

Puudutades reklaamiagentuuris töötanud sõjaveteranist Laaksoneni loomingu rahvusvahelist sotsiokultuurilist mõju, keskendub elulooline film eeskätt kunstniku isiklikule elule sõjajärgses repressiivses Soomes. Ühiskonnas, kus homoseksuaalsus oli karistatav. Kuigi ajalooline kontekst ja teravad teemad pakuvad materjali raskeks draamaks, läheneb Karukoski Laaksoneni elule publikusõbraliku elurõõmuga, mis moodustab filmile pehme ja hurmava, ent temaatiliselt ettevaatliku tooni. "Tom of Finland" on seejuures film laiale publikule ning see väljendub kõige teravamalt filmi žanritruus ja emotsionaalselt etteaimatavas loojutustamiseviisis. Film jälgib sügavalt sõjast (mida ta kusjuures pidas seksuaalselt väga oluliseks perioodiks) mõjutatud Laaksoneni kujunemist kunstnikuks, keskendudes Laaksoneni suhetele oma õe ja kaaslasega, elule Helsingi geikogukonnas ning rahvusvahelise edu saavutamise teekonnale.

Õhukest teemakäsitlust ja äratuntavat pingekõverat tasakaalustavad suurepäraselt vaoshoitud ja sümpaatsust tekitavad rollisooritused peategelast mängivast Pekka Strangist tema tantsijast kaaslast kehastava Lauri Tilkanenini. Nad mängivad kohati kummastavalt ajastule mittekohaselt mõjuva dialoogiga ja fookuseta Aleksi Bardy stsenaariumi kinolinale veetleva minimalismiga. Kohati liialt naudinguid ülistavat ja kirge seksina esitavat ning neist visuaalset köitvust otsivat lugu saadab stiilne tuhm palett, mis muutub erksamaks kui Laaksoneni võimalused elada terviklikumalt laienevad.

Seda eriti siis kui tema julgustavad teosed leiavad kandepinda seksuaalselt vabamas Ameerikas, kuhu jõudes stsenaariumi rütm paigast nihestub. Seeläbi kaob ka esimeses poolikus võluv noir´ilik valguskujundus. Tooni aga hoiab koos filmi vaoshoitud, ent mõjuva emotsionaalse atmosfääriga ühtiv, keelpilliderohke, harva sentimentaalsusesse eksiv helikujundus.

Just visuaalselt terviklik, maitseka paletiga ja tugeva valguskujundusega võluv filmikeel koos siirate esituste ning taotluslikult empaatilise tooniga päästab "Tom of Finlandi" loo ülesehituse stampidega täidetud august. Ent on kaheldav, kas Soome ametlik Oscari-kandidaat ka jäädvustub sellisel markantsel kujul Soome kultuurilukku, nagu seda tegi Touko Laaksonen ja nagu paljud filmilt ootasid. Tänu oma publikusõbralikkusele ja humaansusele on siiski tegemist teretatava lisaga Soome 100 iseseisvusaastat mõtestatavasse kaanonisse.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Algas 21. PIMEDATE ÖÖDE FILMIFESTIVAL
juhised pöffil orienteerumiseks
Vaid vapratele

Arvustus. Sihikindel tõsieluline draama

Uus film: "Vaid vapratele"

Režissöör: Joseph Kosinski

Osades: Josh Brolin, Jennifer Connelly, Taylor Kitsch, Miles Teller, Jeff Bridges, Andie MacDowell, Ben Hardy, James Badge Dale, Alex Russell

7/10

Tallinn

Tallinn ei tohi olla suvaline linn

Siiri Vallneri ja Indrek Peili meelest määrab kunagi mõneti põnevagi aukliku ja kaootilise Tallinna linnaehituse visiooni asemel kollektiivne lollus.

Igor Uibo

Igor Uibo: ma tunnen end eestlasena

Igor Uibo peab end nii eestlaseks kui ka prantslaseks — elanud suure osa oma elust Prantsusmaal, on ta viimase viieteistkümne aasta jooksul veetnud igal aastal neli-viis kuud Eestis, jagades siin oma mitmekülgseid kogemusi teatri, tantsukunsti ja muusika vallas. Ta on pidanud loenguid prantsuse teatrist ning tantsu, eriti nüüdis- ja moderntantsu ajaloost TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, Tartu Ülikooli prantsuse keele osakonna ja Tallinna Ülikooli koreograafia eriala üliõpilastele. Igor Uibo lavastab ka ise ning on vahendanud teatri- ja muusikategevust Eesti ja Prantsusmaa vahel

FILM
TEATER
Fotol stseen Rasmus Puuri ooperist "Pilvede värvid". Vasakult Juuli Lill, Mati Turi, Helen Lokuta, Jassi Zahharov. Foto: Harri Rospu.

Rahvusooper Estonia alustab Soome-tuuri

Täna, 17. novembri õhtul annab Eesti Rahvusballett esimese "Coppélia" etenduse Tampere-talos, mis on pidulikuks alguseks Eesti Vabariik 100 puhul toimuvale Rahvusooper Estonia kahenädalasele ringreisile Soomes.

KIRJANDUS
Žürii esimees Peeter Olesk

Peeter Olesk. Jaak Põldmäe võrdlevalt vaatekohalt

Ühel varakevadisel päeval aastal 1976 pidi Jaak Põldmäe (1942–1979) viima kirjastusse Eesti Raamat oma raamatu „Eesti värsiõpetus” (1978) käsikirja. Eellepingu põhjal oli talle makstud välja 60 %, kuid kirjastus küsis, kuhu jääb käsikiri.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Tea Lemberpuu maalid kultuuritegelastest

Kalle Mälberg: väljakutsuv vanamoodsus

Tartust on palju laastavaid sõdu üle käinud. Iga kord selle ilusa linna tuleleegid peegeldusid Emavees, armid jäid parkidena linna näkku, mida kolearhitektid nüüd rüsinal rüvetama ruttavad. Ent iga häving möödub, jättes maha palju meheta naisi.

Hasartmängusõltlased eitavad kaotust ja mängivad maha suurema summa raha, kui algselt plaanitud.

Urmas Vadi. Elu mõttetusest

Pettunud inimeste hääled. Linna kõige vanem inimene võtab oma kodus vastu külalisi, lapsed on laua katnud, on kohvi, küpsiseid, vaasis on lilled. Hommikul käis koguduse õpetaja, siis astus linnapea isiklikult läbi, nüüd teeb kohalik ajalehereporter intervjuud ja ütleb alustuseks tunnustavalt, et te olete ikka väga pika elu ära elanud!

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: