Näidendivõistluse võitjad on selged ({{commentsTotal}})

{{1508759100000 | amCalendar}}

Esmaspäeval, 23. oktoobril kuulutati Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis välja Eesti Teatri Agentuuri 2017. aasta näidendivõistluse laureaadid.

Eesti Teatri Agentuuri 2017. aasta näidendivõistlusel osales 65 näidendit, mille hulgast tegi oma valiku žürii, kuhu kuulusid Eesti Lavastajate Liidu esinaine Jaanika Juhanson, filmilavastaja Sulev Keedus, näitekirjanik ja prosaist Andrus Kivirähk, dramaturg-lavastaja Mehis Pihla, lavastaja Sander Pukk, dramaturg Anne-Ly Sova ja lavastaja Hendrik Toompere.

Žürii otsusel anti välja esimene, teine ja kaks kolmandat preemiat ning neli näidendit tõsteti esile äramärgituna:

I preemia (3000.-) Ott Kilusk „Kirvetüü“

II preemia (2000.-) Piret Jaaks „Sireenid“

III preemia (a 1000.-) Maimu Berg „Salong“ ja Johan Elm „Vask“

Äramärgitud:

Karl Koppelmaa „Tr0ll ehk Socrates peab surema“.

Siiri Metsamägi „Betoonhingede aegu“,

Olev Remsu „President“,

Liis Sein „Kustpoolt puhub tuul“,

Näidendivõistluse peapreemia pälvis Ott Kiluski „Kirvetüü“. Näidend räägib setu keeles Eesti väikeküla elanike ausa ja inimliku loo, millest ei puudu lopsakas ja kohati valus huumor.

Teise koha saanud Piret Jaaksi „Sireenid“ on salapära hoidev tekst, kus mõistatuslikus ruumis kohtub ühist väljapääsu otsiv seltskond.

Kolmanda koha saanud tekste oli seekord kaks: Maimu Bergi kultuurilooline ja isiklik „Salong“ ning Johan Elmi suhtepingeline kunstnikulugu „Vask“.

Äramärgitutena tõstis žürii eraldi esile neli teksti: Karl Koppelmaa internetikuritegevuse mitmekihilisusest kõneleva näidendi „Tr0ll ehk Socrates peab surema“, Siiri Metsamäe teksti eesti töölistest Soomes „Betoonhingede aegu“, Olev Remsu ajaloomängulise näidendi „President“ ja Liis Seina näidendi pimedatest muusikutest „Kustpoolt puhub tuul“.

„Seekordse võistluse puhul jäi silma, et tegeletakse palju loojat, tema loomingut ja inimlikku vastutust käsitlevate teemadega. Olulisteks märksõnadeks või lähtepunktideks on autoritele muusika ja helid. Päris mitmed näidendid vaatlesid ühel või teisel moel Eestist lahkujate või juba lahkunute probleeme. On märgata, et oma tee näitekirjandusse on leidnud ka virtuaalmaailm – mõtte- ja tegevusmängud inimese ja tänapäevase tehnika ning interneti teemadel. Oma koht on näidendites endiselt ka eesti kultuuri-, kirjandus- ja ajaloo suurkujudel, kelle elusaatusi vaadeldakse nii tõsiselt kui ka läbi huumoriprisma ja tihti uuest vaatenurgastki,“ võtab võistluse laia temaatilise haarde kokku žüriiliige Anne-Ly Sova.

Kuigi paljude näidendite lähteidee oli köitev, siis esile tõusid just hea dialoogi, tugeva omailma ning üldistusvõimega tekstid, selgitab Mehis Pihla. „Hea teatritekst tekitab sarnase tunde hea muusikaga, mis viib kuulaja endaga kaasa. Kuhu, seda ei oskagi seletada, sest iga kogemus on omamoodi. Kordumatu ja isiklik. Hea tekst jääb jälitama,“ kinnitab Sulev Keedus.

Näidendivõistlusi on Eesti Teatri Agentuur korraldanud alates 1995. aastast. Nende hulgas on nii lastele ja noortele suunatuid kui ka koostöös naaberriikidega läbiviiduid. Seekordne näidendivõistlus oli järjekorras kuueteistkümnes.

Võistlust toetas Eesti Kultuurkapital.

Toimetaja: Valner Valme



Algas 21. PIMEDATE ÖÖDE FILMIFESTIVAL
juhised pöffil orienteerumiseks
Vaid vapratele

Arvustus. Sihikindel tõsieluline draama

Uus film: "Vaid vapratele"

Režissöör: Joseph Kosinski

Osades: Josh Brolin, Jennifer Connelly, Taylor Kitsch, Miles Teller, Jeff Bridges, Andie MacDowell, Ben Hardy, James Badge Dale, Alex Russell

7/10

Tallinn

Tallinn ei tohi olla suvaline linn

Siiri Vallneri ja Indrek Peili meelest määrab kunagi mõneti põnevagi aukliku ja kaootilise Tallinna linnaehituse visiooni asemel kollektiivne lollus.

Igor Uibo

Igor Uibo: ma tunnen end eestlasena

Igor Uibo peab end nii eestlaseks kui ka prantslaseks — elanud suure osa oma elust Prantsusmaal, on ta viimase viieteistkümne aasta jooksul veetnud igal aastal neli-viis kuud Eestis, jagades siin oma mitmekülgseid kogemusi teatri, tantsukunsti ja muusika vallas. Ta on pidanud loenguid prantsuse teatrist ning tantsu, eriti nüüdis- ja moderntantsu ajaloost TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, Tartu Ülikooli prantsuse keele osakonna ja Tallinna Ülikooli koreograafia eriala üliõpilastele. Igor Uibo lavastab ka ise ning on vahendanud teatri- ja muusikategevust Eesti ja Prantsusmaa vahel

FILM
TEATER
"Kaks vaest rumeenlast"

Arvustus. "Trainspotting" Poola kastmes

Uuslavastus

Dorota Masłowska

“Kaks vaest rumeenlast”

Linnateater

Lavastaja Hendrik Toompere jr

Dramaturg Triin Sinissaar

Tõlkinud Margus Alver

Osades Hele Kõrve, Argo Aadli, Kalju Orro, Anne Reemann, Margus Tabor ja Epp Eespäev

Esietendus 11. novembril

KIRJANDUS
Žürii esimees Peeter Olesk

Peeter Olesk. Jaak Põldmäe võrdlevalt vaatekohalt

Ühel varakevadisel päeval aastal 1976 pidi Jaak Põldmäe (1942–1979) viima kirjastusse Eesti Raamat oma raamatu „Eesti värsiõpetus” (1978) käsikirja. Eellepingu põhjal oli talle makstud välja 60 %, kuid kirjastus küsis, kuhu jääb käsikiri.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mikk Pärnits

Mikk Pärnits: #HeToo ehk naistevastane vägivald võitluseta ei lõpe

Naistevastane vägivald on inimestevastane vägivald ja seda saab lõpetada vaid nähtust tunnistades ning ohvritel karistust kartmata kõneleda lastes. Ja nagu Nõukogude Liidu alt vabanemisegagi, ei tule vabadus ülalt, isandate kingitusena, vaid pika võitluse, teavitustöö ja organiseerimise kaudu, kirjutab Mikk Pärnits.

Hasartmängusõltlased eitavad kaotust ja mängivad maha suurema summa raha, kui algselt plaanitud.

Urmas Vadi. Elu mõttetusest

Pettunud inimeste hääled. Linna kõige vanem inimene võtab oma kodus vastu külalisi, lapsed on laua katnud, on kohvi, küpsiseid, vaasis on lilled. Hommikul käis koguduse õpetaja, siis astus linnapea isiklikult läbi, nüüd teeb kohalik ajalehereporter intervjuud ja ütleb alustuseks tunnustavalt, et te olete ikka väga pika elu ära elanud!

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: