Jaan Ruusi postuumne kingitus paneb filmiteadlased ajusid ragistama ({{commentsTotal}})

Filmiajakirjanik Jaan Ruus
Filmiajakirjanik Jaan Ruus Autor/allikas: Scanpix

Tänavu kevadel anti filmiarhiivile üle mitu kasti Jaan Ruusi materjale, mille läbitöötamisel leidsid filmiarhiivi töötajad väärtuslikku infot kahe 1923. aastal valminud filmi kohta, mis ise on hävinud ning mille kohta leidub väga vähe taustainfot.

Filmi "Must teemant" sisu on tänaseni jäänud paljuski saladuseks. Toonase ajakirjanduse vahendusel on vaid teada, et tegu on lühikese tummfilmiga, mis on üles võetud Tartus. Tegijad ise kutsusid "Musta teemanti" Eesti esimeseks kultuurfilmiks, oma mälestustes on Oskar Nuut aga nimetanud seda Vene "Kuldseeria" abituks jäljenduseks. Filmi režissöör ja stsenarist oli Fjodor Ljubovski, operaator aga Tartu mees Jakob Sildnik. Peakangelasi kehastasid Fjodor Ljubovski ja Tiina Kapper. Nende väheste infokildudega teadmised "Musta teemandi" kohta piirdusidki.

Olukorda muutsid Jaan Ruusi materjalide hulgast leitud fotod filmist ja tummfilmi vahetekstid. Vahetekstid on aga nummerdamata, mistõttu tuleb filmiteadlastel veel nuputada, et saada teada, millest siis põneva pealkirjaga film ikkagi jutustas.

Samadelt tegijatelt linastus 1923. aastal ka veel teine film – "Vanaema kingitus". Tegu on sama ajastu ameerika komöödiaid matkiva jandiga, mis jutustab maapoisi seiklustest Tartu linnas, kaaslaseks vanaemalt päranduseks saadud lehm. Viimane tekitab linnakeskkonnas loomulikult rohkelt lõbusaid olukordi. Ka see linateos on hävinud, ent õnnekombel jutustati  filmi põhitegevusliin ümber 1923. aasta Postimehes. Huvitavat lisainfot pakuvad aga Jaan Ruusi materjalide hulgast leitud 13 vaheteksti,  nende seas algustiiter Fjodor Ljubovski nimega, üheksa aktide alguseid ja lõppe tähistavat vahetiitrit ja kaks versiooni vanaema kirjast, millega ilmselt film algab.

Mõlemad filmid valmisid filmitootmisettevõttes Regina-film, mille eestvedaja oli Tartu fotograaf Jakob Sildnik. "Must teemant" ja "Vanaema kingitus" jäidki Regina-filmi ainsateks suuremateks linateosteks. Jakob Sildnik tapeti 1973. aastal röövi käigus. Surma hetkel oli filmitegija 90-aastane. Põnevad materjalid andis Jaan Ruusile üle suure tõenäosusega Jakob Sildnik ise. Tänu Viive-Riina Ruusile jõudsid need nüüd filmiarhiivi.

Põnevaid avastusi esitletakse avalikkusele mängulises vormis UNESCO audiovisuaalpäeval, 27. oktoobril kell 16.00 Rahvusarhiivi filmiarhiivis.

Toimetaja: Rutt Ernits



Djerro

Autahvel. Aasta albumid 2017, kohad 31-50

ERRi kultuuriportaal valis viiendat korda aasta parimaid plaate. Nagu tavaks oleme kujundanud, hakkab tipp-50 edetabel ilmuma esmaspäeval tagumisest kümnest, lisades iga päev kümme järgmist, kuni reedeks on esikümme ja kogu pilt avalik.

Punkfoto näitus

Punginäitus tõi Mercale pisara silma

Eesti pungi esiema Merca külastas koos Jüri Muttikaga punkfotonäitust "Iseleiutatud inimesed. Pungi nägu Nõukogude Eestis" ning nentis, et ilusad ajad tõid talle pisara silma.

"Kirsiaed"

Nüganen näeb "Kirsiaias" komöödiat ja naisterahva dilemmat

Tallinna Linnateatris lavastas Elmo Nüganen Anton Tšehhovi Kirsiaia. Nüganeni sõnul on Tšehhovi luigelaul - "Kirsiaed" - tehniliselt täpne ja täiuslikult kirjutatud. Kirsiaias on alati nähtud draamat, kuigi autor on sellele alla kirjutanud komöödia.

FILM
TEATER
Nero Urke Hamletina

Arvustus. "Grotesk" tuleb võib-olla sõnast "grott"

Jaan Toominga lavastet „Hamleti” etendusõhtust Vabal Laval, 5. detsembril. Mängisid Nero Urke, Rein Annuk, Aire Pajur, Margus Mankin, Algis Astmäe, Anne-Mai Tevahi, Mikk Sügis ja Kaido Kivi (+ isa vaimuna Jaan Toomingu hääl).

KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
Tuhu matkaraja vaatetorn Trepp.

Tuhu matkaraja uus vaatetorn kannab nime Trepp

Pärnumaal, Tuhu matkaraja alguses avati uus vaatetorn, mis on juba viies riigimetsa majandamise keskuse (RMK) ja Eesti Kunstiakadeemia (EKA) sisearhitektuuri tudengite koostöös valminud loodusehitis.

MUUSIKA
Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: