Eesti Kirjanduse Selts määrab 110. sünnipäeval oma kohta ajas ja kultuuriruumis ({{commentsTotal}})

Arne Merilai on Tartu ülikooli eesti kirjanduse ja rahvusteaduste professor.
Arne Merilai on Tartu ülikooli eesti kirjanduse ja rahvusteaduste professor. Autor/allikas: Tartu ülikool/Andres Tennus

Tänavu möödub 110 aastat Eesti Kirjanduse Seltsi asutamisest ning 25 aastat seltsi taastamisest. Aastapäeva tähistatakse reedel, 27. oktoobril kell 17 Tartu Kirjanduse Majas algava piduliku kõnekoosolekuga "Teadusseltsid muutuvas maailmas", kus teadusseltside rollist minevikus, olevikus ja tulevikus kõnelevad nii EKSi kui teiste akadeemiliste teadusseltside esindajad. 

Eesti Kirjanduse Selts on ülemaaline organisatsioon, mille tegevuse põhisisuks on kirjanduse ja kirjandusteaduse populariseerimine, kirjandusasutuste ja -organisatsioonide koostöö süvendamine, eesti kirjandusteaduslikule mõttele väljundi ja diskussioonipinnase võimaldamine ning eesti kirjanduse retseptsiooni avardamine mitmesuguste seminaride, kõnekoosolekute ja konverentside, aga ka muus vormis kirjandussündmuste kaudu. alates 2016. aastast on selts ühtlasi Tartu kui UNESCO kirjanduslinna tegevuste koordinaator.

 


Kõnekoosoleku kava: 


Krista Ojasaar (Eesti Kirjanduse Selts) "Eesti Kirjanduse Selts - minevik, kaasaeg ja pilguheit tulevikku"  
Karl Pajusalu (Emakeele Selts) "Emakeele Seltsi kohast Eesti ühiskonnas"
Urmas Kõljalg (Eesti Looduseuurijate Selts)
Kersti Taal (Õpetatud Eesti Selts) "Õpetatud Eesti Seltsi ajaloo periodiseerimisest ja sidemetest Eesti Kirjanduse Seltsiga"
Tiit Rosenberg (Õpetatud Eesti Selts) "ÕES-i tegevusest pärast taastamist"
Arne Merilai (Tartu Ülikool, Eesti Kirjanduse Selts, Eesti Kirjanike Liit) "Kirjandusteaduse olukord"


Teksti- ja pildikava "Eesti Kirjanduse Selts 1992-2017"

Toimetaja: Valner Valme



Djerro

Autahvel. Aasta albumid 2017, kohad 31-50

ERRi kultuuriportaal valis viiendat korda aasta parimaid plaate. Nagu tavaks oleme kujundanud, hakkab tipp-50 edetabel ilmuma esmaspäeval tagumisest kümnest, lisades iga päev kümme järgmist, kuni reedeks on esikümme ja kogu pilt avalik.

Punkfoto näitus

Punginäitus tõi Mercale pisara silma

Eesti pungi esiema Merca külastas koos Jüri Muttikaga punkfotonäitust "Iseleiutatud inimesed. Pungi nägu Nõukogude Eestis" ning nentis, et ilusad ajad tõid talle pisara silma.

"Kirsiaed"

Nüganen näeb "Kirsiaias" komöödiat ja naisterahva dilemmat

Tallinna Linnateatris lavastas Elmo Nüganen Anton Tšehhovi Kirsiaia. Nüganeni sõnul on Tšehhovi luigelaul - "Kirsiaed" - tehniliselt täpne ja täiuslikult kirjutatud. Kirsiaias on alati nähtud draamat, kuigi autor on sellele alla kirjutanud komöödia.

FILM
TEATER
Nero Urke Hamletina

Arvustus. "Grotesk" tuleb võib-olla sõnast "grott"

Jaan Toominga lavastet „Hamleti” etendusõhtust Vabal Laval, 5. detsembril. Mängisid Nero Urke, Rein Annuk, Aire Pajur, Margus Mankin, Algis Astmäe, Anne-Mai Tevahi, Mikk Sügis ja Kaido Kivi (+ isa vaimuna Jaan Toomingu hääl).

KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
Tuhu matkaraja vaatetorn Trepp.

Tuhu matkaraja uus vaatetorn kannab nime Trepp

Pärnumaal, Tuhu matkaraja alguses avati uus vaatetorn, mis on juba viies riigimetsa majandamise keskuse (RMK) ja Eesti Kunstiakadeemia (EKA) sisearhitektuuri tudengite koostöös valminud loodusehitis.

MUUSIKA
Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: