"AK": kolleegid ja õpilased meenutasid Üksküla õpetussõnu
Pühapäeva pärastlõunal suri pärast rasket haigust näitleja ja teatripedagoog Aarne Üksküla. "Aktuaalses kaameras" meenutasid mitu tuntud teatriinimest oma head kolleegi ja õpetajat.
"Minu jaoks on näitleja puhul põhiline kvaliteet tema tõetunne ja võime laval peegeldada inimese elu tõdesid ja seda ta suutis väga hästi teha. Et mõlemad maskid - nii koomiline kui traagiline olid tema loomingus alati olemas... ja midagi veel," rääkis kolleeg Lembit Peterson.
"Ma küsisin temalt, mis on tema arvates elus kõige tähtsam. Ja see vastus tuli pärast väikest mõtlemist. Ja see mõtlemine oli selleks, et koondada seda õiget vastust, seda õigesti öelda. Ja see vastus oli, isegi natuke küsiva alatooniga ja tegelikult kindlas teadmises. See vastus oli - armastus," lisas Peterson.
"Tema väärikus, tema lugupidamine, tema toetus... sest ta oli inimene, kui ta kedagi toetas, siis ta toetas jäägitult ja lõpuni. Ja kui see nii ei olnud, siis oli väga raske teda enda poole võita. Aga tema usaldus, tema armastus, tema hoidmine, tema eeskuju, selles, mida ta tegi laval, ja selles, kuidas ta oli elus... nii ma teda tundma sain," nentis Peterson.
"Üks on see, mida Aarne alati rõhutas, et näitleja, tulenevalt tema inglisekeelsest nimetusest on tegutseja. See tähendab, et inimene otsib alati väljapääsu, mõtleb, kuidas toimida. Nii ka meie praegu otsime väljapääsu. Ja mõtleme. Ja teine asi on see, et ta õpetas seda väga kaua meile, neli aastat, ja ma arvan, et ta õpetas meid vaikima," märkis õpilane Jaan Rekkor.
"Tema oli rahulik. Tema oli - kuna me oleme sellest ka kursusekaaslastega rääkinud ja ka tema endaga - ma olen ka talle vahel ka nii tänusõnu püüdnud öelda. Aga siis ta jääb alati temale omaselt tagasihoidlikuks. Selline õpetamise laad - lihtsalt armastada oma tööd. Tema seda armastas, sest ta oli ikka 100 protsenti näitleja," lausus õpilane Viire Valdma.
"Noortel inimestel on ikka soov olla ja mõjuda võimas ilma, et sa asjadest veel väga aru saaksid ja Aarne põhisõnum oli see, et teate sõbrad, õpime kõigepealt pliiatsiga joonistama. Et õpime joonistama õuna niimoodi nagu õun päriselt välja näeb, hiljem saab juba Van Goghi moodi teha, et teen paar triipu ja kogu lugu, eks ole. Nii on ka nende rollidega, mida tuleb mängida, nii et sellise päris inimese naha sisse pugemise hästi realistliku poole õppisin mina temalt tegelikult," meenutas kolleeg ja õpilane Hendrik Toompere.