ERR jälgis Moskvas skandaalse filmi "Matilda" teed vaatajateni ({{commentsTotal}})

Käesoleval nädalal jõudis ka Eesti kinodesse Vene režissööri Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Vene keisri Nikolai II ja priimabaleriini armusuhtest. Filmi vastu astusid õigeusklikud aktivistid, kelle hinnangul solvab film nende tundeid. ERR-i Moskva korrespondent Anton Aleksejev jälgis uudistesaates "Aktuaalne kaamera. Nädal" filmi teed vaatajani.

Kui Aleksei Utšitel alustas kolm aastat tagasi tööd oma filmiga "Matilda", siis ilmselt ei kujutanud ta ette, millise protestikampaania tema film esile kutsub. Eelmise aasta novembris, kui kinolinadel esilinastus "Matilda" esimene reklaamitreiler, süüdistas õigeusklik avalikkus filmiloojaid jumalateotamises ja usklike inimeste tunnete solvamises. Nende väitel ei ole tegemist pelgalt viimase keisri, vaid pühakuga.

"Probleem on selles, et film valetab. Ei ole ühtegi tõendit, et troonipärijal Nikolai Aleksandrovitšil ja baleriin Kšesinskajal oleks olnud intiimsuhe. Vaadake, kui troonipärija oleks tõesti sellise patu teinud, siis ei oleks ta saanud tsaar olla. Ta oleks tulnud siis armulauast eemaldada," rääkis Vene õigeusu kiriku ülempreester Vsevolod Tšaplin.

Vene õigeusu kirik kanoniseeris Nikolai II 2000. aastal, kuid tegi ka olulise märkuse.

"Ametlikus määruses on öeldud, et tema tsaaristaatusel ei ole siin tähtsust. Et tema elul tsaarina ei ole mingit põhjust kanoniseerimiseks. Aga pärast troonist loobumist elas ta väga tagasihoidlikult, koos oma perega. Ta tapeti ülekohtuselt koos oma perega ja seda me austamegi. Aga see ei huvita kedagi. Ja sellepärastki need, kes teda tõsiselt austavad, austavad just tsaar-märtrit, kes lunastas oma verega Venemaa," kommenteeris filoloog ja piibliuurija Andrei Desnitski.

Filmitegijaid peavad viimase keisri austajad nüüd mõrvarite kaaslasteks. Ja selle vaenlase vastu võitlemiseks sobivad kõik vahendid. Augustis panid siiani teadmata äärmuslased põlema Jekaterinburgis kino, kus oli "Matilda" plakat. Nädal aega hiljem püüti samamoodi põletada filmi advokaadi autot.

Filmivastase kampaania liidriks sai endine Krimmi prokurör, nüüdne riigiduuma saadik Natalja Poklonskaja. Filmi ekraanile jõudmise takistamiseks saatis ta üle neljakümne päringu peaprokuratuurile.

Kui aga film sai kultuuriministeeriumi loa, pöördus Poklonskaja isiklikult peaprokuröri poole. "Pöördun teie poole isiklikult kümnete tuhandete Vene kodanike nimel. Reageerige, et luba filmi avalikustamiseks tühistataks ja film tunnistataks provokatsiooniliseks ja ekstremistlikuks materjaliks," ütles ta oma avalduses.

Võim aga filmi ära ei keelanud. Ja õigeusklikud konservatiivid teavad enda sõnul, miks.

"Tsaari on kujutatud nagu tänapäevast Vene eliidi tüüpilist esindajat. Teda on näidatud "omana". Ühest küljest poliitiline tegija. Teisalt aga väike liiderlik inimene, primitiivse mõtlemise ja käitumisega. Kardan, et mõned meie võimuesindajad tundsid temas ära kedagi väga sarnast ja ütlesid: "See on normaalne ju, seda tuleb näidata! See ongi meie poiss, samasugune nagu meiegi!" selgitas ülempreester Tšaplin.

Kogu debatt filmi üle piirdus suuresti sellega, kas tulevane pühak oli baleriiniga intiimsuhtes või mitte.

"Nikolai II kroonimine oli. Tsaarirongi katastroof oli. Armastuslugu oli. Sellepärast on peamised episoodid filmis õiged. Kõik, mis puudutab detaile, selle kohta ei saa ükski ajaloolane öelda, kas see toimus või mitte. Muidugi, filmis on olemas ka fantaasia," tunnistas režissöör Utšitel.

"Ma lugesin Kšesinskaja päevikut. Otseselt ta sellest ei kirjuta. Aga see, et nende isikutega oli seotud sõnapaar "romantilised suhted", teine küsimus, mida see väljend tähendab, see oli küll," rääkis fondi "Ajaloomälu" uurimisprogrammi direktor Vladimir Simindei.

Teine küsimus, kas sellised pühaku ja tantsija romantilised suhted võivad kellegi usklikke tundeid solvata?

"On kanoniseeritud pühak. See film räägib ajast, kui ta oli noor ja tal oli armastatud naine. Siis ta abiellus teisega ja nagu me teame ajaloost, oli talle truu, oli ka suurepärane pereisa. Mis siin erilist on? See on tavaline lugu elust, mis ei ütle tema kohta midagi halba," rõhutas filoloog ja piibliuurija Desnitski.

Filmi esilinastus toimus ilma provokatsioonideta, kuid peaosatäitjad, saksa näitleja Lars Eidinger ja tema poola kolleeg Mihhalina Olšanska, Venemaale siiski ei tulnud.

"Selleni viisid need protestid. Normaalsed inimesed, kes peavad Venemaast lugu, kardavad siia tulla," rõhutas režissöör Utšitel.

Kuigi film jõudis kinodesse, plaanib rahvasaadik Poklonskaja siiski jätkata oma võitlust "Venemaa ja õigeusu vaenlaste" vastu. "Meie armastus kodumaa vastu ja meie usk annavad meile jõu, mida ei sa võrrelda mingi "Matilda" ega ka Utšiteliga," teatas ta.

Kuidas skandaal filmi ümber on mõjunud filmi saatusele, võib näha näiteks Moskva suurimate kinode hulka kuuluva puhul - Oktoober Multipleks näitab küll "Matildat", aga ei julge filmi reklaame välja panna.

Esimese kahe päevaga kogus film ligi miljon eurot. Samas oli filmi eelarve üle 22 miljoni.

Toimetaja: Laur Viirand



Ans. Andur

Nädala video: Ans. Andur - "Amatöör"

Heidame nurka kareda teki, sest Ans. Andur on avaldanud tulevase plaadi esimese singli "Amatöör". Mõnus indie-estraad, mis sulatab lume akna taga ja toob tagasi soojad suveilmad.

Urmas Vadi

Urmas Vadi: sisemisest ilust

Käisin nädalavahetusel kooli sünnipäeval. Kool sai 60, mina sain talvel 40. Kooli ruumid olid eksimiseni muutunud. Mis aga oli huvitav, et õpetajad olid täpselt sellised nagu 25 aastat tagasi. Mõnda õpilast aga ei tundnud äragi.

Vaid vapratele

Arvustus. Sihikindel tõsieluline draama

Uus film: "Vaid vapratele"

Režissöör: Joseph Kosinski

Osades: Josh Brolin, Jennifer Connelly, Taylor Kitsch, Miles Teller, Jeff Bridges, Andie MacDowell, Ben Hardy, James Badge Dale, Alex Russell

7/10

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Edward von Lõngus Christianias

Galerii: tänavakunstnik Edward von Lõngus tutvustab Eestit Kopenhaagenis

Eesti tipp-tänavakunstnik Edward von Lõngus jõudis üle-Euroopalise (R)estart Reality tuuriga Taani pealinna Kopenhaagenisse, püstitades kolme strateegiliselt olulisse asukohta Eestit tutvustavad kunstiteosed. Kaasaegse kunsti keskkonna NOAR eestvedamisel üllatavad digitehnoloogiaga põimitud silmapaistvad teosed kokku koguni kümne Euroopa pealinna elanikke.

Arhitektuur
Tallinn

Tallinn ei tohi olla suvaline linn

Siiri Vallneri ja Indrek Peili meelest määrab kunagi mõneti põnevagi aukliku ja kaootilise Tallinna linnaehituse visiooni asemel kollektiivne lollus.

MUUSIKA
Arvamus
Hasartmängusõltlased eitavad kaotust ja mängivad maha suurema summa raha, kui algselt plaanitud.

Urmas Vadi. Elu mõttetusest

Pettunud inimeste hääled. Linna kõige vanem inimene võtab oma kodus vastu külalisi, lapsed on laua katnud, on kohvi, küpsiseid, vaasis on lilled. Hommikul käis koguduse õpetaja, siis astus linnapea isiklikult läbi, nüüd teeb kohalik ajalehereporter intervjuud ja ütleb alustuseks tunnustavalt, et te olete ikka väga pika elu ära elanud!

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: