AK kultuuriuudised uurisid võimalusi koorijuhtide palgatõusuks ({{commentsTotal}})

2019. aasta juubelilaulupeo eel on tõusnud küsimus koorijuhtide väikeste palkadega seoses. Koorijuhtide vanus kasvab ning väike palk ei motiveeri noori enam koorijuhi eriala valima.

Sel suvel oli laulukaare alune säravaid silmi täis ning oli näha, et noored jäävad, kuid kas ka kümne aasta pärast, selles ei ole laulu- ja tantsupeo sihtasutuse teabejuht Sten Weidebaum enam nii kindel, vahendasid AK kultuuriuudised.

"Tänagi oleme siin lumisel lauluväljakul, mis on inimtühi, aga see ei tähenda, et koorid kusagil ei harjutaks, rahvatantsijad kusagil proovi ei teeks. Ma arvan, et see põhiprobleem laulu- ja tantsupeo protsessi puhul asub just seal, et nende inimeste töö oleks piisavalt väärtustatud ja võib-olla ka reguleeritud. Kas seda saab teha seadusega? Ma pole selles päris kindel," rääkis ta.

Kultuuriministeeriumi rahvakultuurinõunik Eino Pedanik ütles, et koorijuhtide palgad on kohalike omavalitsuste vastutada. Riiklik toetussüsteem on lisaks.

"Keskmine kollektiivitoetus aastas on 300 eurot, rahasumma on väike, aga kollektiivide arv küündib ligi 1800ni, nii et kui see kõik kokku korrutada, on summa päris suur ja see on just toetus lisaks kohalikule omavalitsusele."

Tartu vallal on kaks naiskoori, üks segakoor, üks pasunakoor, lisaks arvukaid lastekoore koolides. Koorijuhid saavad palka väga erinevalt.

Tartu vallavanema Aivar Soopi hinnangul jääb muusikaõpetajate tasu, kes ka kõrvalt koori juhivad, suurusjärku 100 eurot kuus.

Ka Kuressaare linnapea Madis Kallas tunnistas, et koorijuhid väärivad suuremat töötasu.

"Küsimus on valikutes ja ma arvan, et oleme täna teelahkmel, kus me peame hakkama rohkem mõtlema inimeste peale ja mingid investeeringud ehitustesse peavad edasi lükkuma."

Nii vallajuhid kui ka kultuuriministeerium avaldasid lootust, et ühinenud valdade eelarvetes leitakse rohkem vahendeid ka koorijuhi töö väärtustamiseks.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Algas 21. PIMEDATE ÖÖDE FILMIFESTIVAL
Vaid vapratele

Arvustus. Sihikindel tõsieluline draama

Uus film: "Vaid vapratele"

Režissöör: Joseph Kosinski

Osades: Josh Brolin, Jennifer Connelly, Taylor Kitsch, Miles Teller, Jeff Bridges, Andie MacDowell, Ben Hardy, James Badge Dale, Alex Russell

7/10

Igor Uibo

Igor Uibo: ma tunnen end eestlasena

Igor Uibo peab end nii eestlaseks kui ka prantslaseks — elanud suure osa oma elust Prantsusmaal, on ta viimase viieteistkümne aasta jooksul veetnud igal aastal neli-viis kuud Eestis, jagades siin oma mitmekülgseid kogemusi teatri, tantsukunsti ja muusika vallas. Ta on pidanud loenguid prantsuse teatrist ning tantsu, eriti nüüdis- ja moderntantsu ajaloost TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, Tartu Ülikooli prantsuse keele osakonna ja Tallinna Ülikooli koreograafia eriala üliõpilastele. Igor Uibo lavastab ka ise ning on vahendanud teatri- ja muusikategevust Eesti ja Prantsusmaa vahel

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Armin Kõomägi

Kuressaare uues Edugaleriis näitab oma kogu Armin Kõomägi

Kuressaare kesklinnas asuv Edukontor muutis ühe oma koridoridest püsinäitusega kunstigaleriiks. Seitse suureformaadilist nüüdiskunsti teost on pärit Armin Kõomägi liikuvast kunstikogust ja jäävad Edugalerii seintele pikemaks ajaks. 

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Tea Lemberpuu maalid kultuuritegelastest

Kalle Mälberg: väljakutsuv vanamoodsus

Tartust on palju laastavaid sõdu üle käinud. Iga kord selle ilusa linna tuleleegid peegeldusid Emavees, armid jäid parkidena linna näkku, mida kolearhitektid nüüd rüsinal rüvetama ruttavad. Ent iga häving möödub, jättes maha palju meheta naisi.

Hasartmängusõltlased eitavad kaotust ja mängivad maha suurema summa raha, kui algselt plaanitud.

Urmas Vadi. Elu mõttetusest

Pettunud inimeste hääled. Linna kõige vanem inimene võtab oma kodus vastu külalisi, lapsed on laua katnud, on kohvi, küpsiseid, vaasis on lilled. Hommikul käis koguduse õpetaja, siis astus linnapea isiklikult läbi, nüüd teeb kohalik ajalehereporter intervjuud ja ütleb alustuseks tunnustavalt, et te olete ikka väga pika elu ära elanud!

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: