Akadeemik Jüri Engelbrecht: teaduse ja kultuuri peaks tooma ühisele pinnale ({{commentsTotal}})

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli akadeemik Jüri Engelbrecht, kellega vesteldi sellest, milline on loodus- ja kultuuriteaduste kokkupuutepunkt.

Arutelu lähtepunktiks oli sel kevadel eesti keeles ilmunud Charles Percy Snow kõne, mis juhib tähelepanu sellele, et Euroopa hariduses on loodus- ja kultuuriteadused lootusetult lahku läinud. Jüri Engelbrecht tõi välja Snow põhiteesi: "See on veidi provokatiivne, Snowle omase sõnaseadmisega püstitab see küsimuse – miks on niimoodi, et need inimesed, kes tunnevad hästi termodünaamika 2. seadust, ei taha midagi teada nendest, kes Shakespeare´i tunnevad ja vastupidi. See dihhotoomia oli põhiteesiks, mis selles Snow raamatus oli kenasti kirjas koos paljude näidetega. Snow ei ütle küll väga otse, aga seda võib sealt välja lugeda, et tegelikult oli tema mure hariduses – selles mis on see haridus, mis paneb need inimesed niimoodi mõtlema."

Engelbrechti sõnul on 1959. aastal ilmunud teesid ühest küljest ka täna aktuaalsed, kuid teisalt on olukord interdistsiplinaarsuse mõttes paranenud: "Tõepoolest teadusvaldkonnad on erinevad, aga ei saaks öelda, et need oleks vastandlikud ja inimesed ei tahaks teisest poolest midagi teada saada. Ma võiks tuua siin näiteks, et viimased tosin aastat on toimunud Euroopa teadusfoorum, kus on mitmed korrad olnud eraldi sessioon "Teadus kohtub poeesiaga", seda veab Imperial College`i füüsika emeriitprofessor ja see on väga edukas ja väga huvitav."

Tema sõnul ongi kõige olulisem tuua kultuur ja teadus ühispinnale: "Küsimus on selles, et me saaksime kultuuri ja teaduse ühisele pinnale. Mul on hea meel, et me omal ajal panime käima Eesti teaduspreemiate raamatu, see oli 1997.–98. aastal. Teaduspreemiates on ka üks humanitaaria valdkonna preemia. Aga nüüd meil on kokkulepe kultuuriministeeriumiga, et need viimased köited sisaldavad ka kultuuripreemiate laureaatide andmeid, see on ka üks võimalus tuua neid asju kokku, kasvõi ühtede kaante vahele."

Akadeemik rääkis ka oma esseedest, milles tuleb välja olemuslik erinevus füüsika ja ühiskonnateaduste vahel. "Ma olen kirjutanud paar esseed ühiskonnast kui komplekssüsteemist. Need on definitsiooni kohaselt süsteemid, mis koosnevad paljudest osadest ja need on omavahel seotud. Need seosed tekitavad uue kvaliteedi – ükskõik, mida me vaatame, kas ainet, kus on aatomid ja molekulid omavahel seotud, inimorganismi, mille rakud on seotud või ühiskonda, kus on inimesed omavahel seotud. Perekonnad ja kogukonnad on omavahel seotud, riigid on omavahel seotud, riikide ühendused on omavahel seotud jne. Tekib küsimus – kuidas see komplekssüsteemide mõiste haarab ka ühiskonda ja sotsiaalseid süsteeme. Kui me räägime füüsikalistest süsteemist, siis võib öelda, et see on lihtne, sest on olemas seadused, näiteks kasvõi Newtoni seadused. Ühiskonna seaduspärasuses ei ole niisuguseid seaduseid ja me ei tea neid. Me oletame väga palju, aga need pole tõestatavad nagu Pythagorase teoreem. Väärtused ühiskonnas on erinevad. See teeb asja ühelt poolt keeruliseks, aga teisalt me peame sellest ka jagu saama," arutles ta.

Engelbrecht on varasemalt tsiteerinud Joseph Rotblati, kes on öelnud, et kõik maailma teadlased võiks anda arstidele sarnaselt Hippokratese vande inimkonda teenida. "Kõige olulisem oli minu arvates tema tõstatatud vastutuse küsimus. Ta ütles ka seda, et teadlased lihtsalt teavad rohkem sellest maailmast ja seetõttu on neil ka suurem vastutus. Teadlase vastustus ongi juhtida tähelepanu sellele, et midagi tuleks teha, aga kas teda kuulatakse, see on juba omaette küsimus teaduspoliitikas," rääkis ta.

Toimetaja: Marit Valk/ Madis Järvekülg

Allikas: "Plekktrumm"



Algas 21. PIMEDATE ÖÖDE FILMIFESTIVAL
juhised pöffil orienteerumiseks
Vaid vapratele

Arvustus. Sihikindel tõsieluline draama

Uus film: "Vaid vapratele"

Režissöör: Joseph Kosinski

Osades: Josh Brolin, Jennifer Connelly, Taylor Kitsch, Miles Teller, Jeff Bridges, Andie MacDowell, Ben Hardy, James Badge Dale, Alex Russell

7/10

Tallinn

Tallinn ei tohi olla suvaline linn

Siiri Vallneri ja Indrek Peili meelest määrab kunagi mõneti põnevagi aukliku ja kaootilise Tallinna linnaehituse visiooni asemel kollektiivne lollus.

Igor Uibo

Igor Uibo: ma tunnen end eestlasena

Igor Uibo peab end nii eestlaseks kui ka prantslaseks — elanud suure osa oma elust Prantsusmaal, on ta viimase viieteistkümne aasta jooksul veetnud igal aastal neli-viis kuud Eestis, jagades siin oma mitmekülgseid kogemusi teatri, tantsukunsti ja muusika vallas. Ta on pidanud loenguid prantsuse teatrist ning tantsu, eriti nüüdis- ja moderntantsu ajaloost TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, Tartu Ülikooli prantsuse keele osakonna ja Tallinna Ülikooli koreograafia eriala üliõpilastele. Igor Uibo lavastab ka ise ning on vahendanud teatri- ja muusikategevust Eesti ja Prantsusmaa vahel

FILM
TEATER
Fotol stseen Rasmus Puuri ooperist "Pilvede värvid". Vasakult Juuli Lill, Mati Turi, Helen Lokuta, Jassi Zahharov. Foto: Harri Rospu.

Rahvusooper Estonia alustab Soome-tuuri

Täna, 17. novembri õhtul annab Eesti Rahvusballett esimese "Coppélia" etenduse Tampere-talos, mis on pidulikuks alguseks Eesti Vabariik 100 puhul toimuvale Rahvusooper Estonia kahenädalasele ringreisile Soomes.

KIRJANDUS
Žürii esimees Peeter Olesk

Peeter Olesk. Jaak Põldmäe võrdlevalt vaatekohalt

Ühel varakevadisel päeval aastal 1976 pidi Jaak Põldmäe (1942–1979) viima kirjastusse Eesti Raamat oma raamatu „Eesti värsiõpetus” (1978) käsikirja. Eellepingu põhjal oli talle makstud välja 60 %, kuid kirjastus küsis, kuhu jääb käsikiri.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Tea Lemberpuu maalid kultuuritegelastest

Kalle Mälberg: väljakutsuv vanamoodsus

Tartust on palju laastavaid sõdu üle käinud. Iga kord selle ilusa linna tuleleegid peegeldusid Emavees, armid jäid parkidena linna näkku, mida kolearhitektid nüüd rüsinal rüvetama ruttavad. Ent iga häving möödub, jättes maha palju meheta naisi.

Hasartmängusõltlased eitavad kaotust ja mängivad maha suurema summa raha, kui algselt plaanitud.

Urmas Vadi. Elu mõttetusest

Pettunud inimeste hääled. Linna kõige vanem inimene võtab oma kodus vastu külalisi, lapsed on laua katnud, on kohvi, küpsiseid, vaasis on lilled. Hommikul käis koguduse õpetaja, siis astus linnapea isiklikult läbi, nüüd teeb kohalik ajalehereporter intervjuud ja ütleb alustuseks tunnustavalt, et te olete ikka väga pika elu ära elanud!

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: