Arvustus. Future Islands ja sündibiitiderohke pidu
Kontsert
Future Islands
The Far Field Tour 2017
Tallinn, Rock Cafe
Modernse elektroonilise indie rock´i sōbrad on sel aastal vōi sees. Eestit on väisanud viimase dekaadi üks muusikamaailma eredamaid tähti The xx ja mainekas The Naked and Famous. Möödunud reede õhtul astus Rock Cafe musttuhat korda omanikku vahetanud lavalaudadele hetkel vähemalt sama kuum nimi Future Islands.
Pole vast ülekohtune väita, et Baltimore´ist pärit kolmik on pälvinud oma meeldejäävate esinemistega tähelepanu vähemalt sama palju kui muusika endaga. Ka viimane pole muidugi mingi niisama teisest kõrvast välja voogav tilulilu. Läbimurdealbum "Singles" leidis tee nii mōnegi 2014. aasta plaaditabeli kõrgematele ridadele, "The Far Field", mille esitlusturnee raames bänd Tallinnasse jõudis, pälvis aga kevadel üksjagu nii kriitikute kiidusõnu kui eetriaega raadiojaamades.
Bändi kontserdimenu seisneb ennekōike solist Samuel T. Herringu ülimalt ekspressiivsel ja intensiivsel lavamaneeril. Mees tunnetab juba üksnes kuulamise põhjal iga silpi lõputu veendumuse ja hingepiinaga läbi, laval lisanduv hullumeelne ilme ja plastilised liigutused viivad pühendumuse aga hoopis uuele tasemele. Kui ansambel andunud publiku ette astub ja viimase plaadi suurima hiti "Ran" sõnu "every song is about you" ehk "iga laul on sinust" esitab, usub seda ilmselt iga jumala inimene vähemalt esimeses seitsmes reas.
Foto: Postimees/ Scanpix
Herring taidleb ja väänleb laval nagu sõltuks ta elu sellest sisuliselt iga loo ajal. Vahepeal tulevad mängu lausa uljad kasatšoki-sammud. "Teatris nimetatakse seda ülemängimiseks," poriseb sõber kõrvalt. Herringu stiil pole ehk kõigi tass teed, aga publikut tõmbab ta kahtlemata kaasa uhkelt. Esiread põrkavad temaga kaasa lugu loo järel, väsimatult paarikümneloolise seti lõpuni. Tantsusammudega elatakse kaasa ka saali tagaotsas.
Mängimisele tuleb üks tempokas süntpopihitt teise järel. "Cave", "Time On Her Side", "Beauty On the Road", "North Star" uuelt albumilt, võrratu "A Dream of You and Me" ja muidugi lugu, millega Herring, klahvpillimängija Gerrit Welmers ja kitarrist William Cashion David Lettermani telesõus esinemisega üldse kuulsaks said, "Seasons (Waiting On You)". Tuleb kaabu maha võtta, Future Islandsi palad kõlavad sedavõrd hästi kokku, et kogu esinemine on kui üks sujuv sööst kiirteel, ühtlane pikk tuuleiil, mõnus voog, kuhu sukelduda.
Future Islandsi süntesaatoribiit on sedavõrd ühtlane, et võõrama kõrva jaoks võivad lood teisalt liigagi tundmatuseni üksteise otsa sulada. Vaheldust toob õnneks Herringu vokaalne võimekus – mehe hääl võib muutuda hetkega igatsevalt romantilisest ootamatult käredaks metal’i-growl’iks nagu ta pala "Fall From Grace" ajal mõnuga demonstreerib. Ballaad "A Song For Our Grandfathers" meenutab õnneks taas, kui kaunikõlalised ja tundelised Baltimore´i poisid tegelikult sisimas on.
The xx-i väärilist intiimset õhustikku Future Islandsil ehk saali luua ei õnnestu, kuid korraliku peo püsti panemisega õhtu jooksul raskusi ei ole ja publik näib sellega igati rahule jäävat. Vähese tunglemise põhjal võib järeldada, et Rock Cafesse mahuks veel inimesi ning täismajast rääkida oleks liialdus, millest on kahju, sest ega selliste tippvormis artistide Eestisse jõudmine ka igapäevane asi pole. Jääb üle loota, et selleaastased õnnestumised ei jää siinsel kontserdiskeenel eranditeks.
Toimetaja: Madis Järvekülg