Arvustus. "FINAL CUT" kui post-eestlaslik arhiiv ({{commentsTotal}})

Kaur Kender kohtus
Kaur Kender kohtus Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Uus raamat
"Nihilist.FM FINAL CUT"
Koostanud: Siim Sinamäe
Kirjastus: ZA/UM
718 lk

Nihilist.FM (edaspidi FM) on veebiportaal, -platvorm ja kultuuriväljaanne, mis sai alguse 2014. aastal reaktsioonina läbikukkunud Sirbi ülevõtmisele. FM-i (eeskätt Kenderi) esialgne eesmärk oli luua "tekstide Youtube" ehk avatud platvorm, kus kasutajate tekstide kõrvale oleks võimalik müüa reklaami, teenida kasumit ja laieneda globaalsel tasemel. See ettevõtmine aga luhtus Kenderi vastaste süüdistuste ja kohtuprotsesside tulemil, seega võib käsitleda FM-i õigustatult kui "luhtunud start-up'i". (Oidsalu 2016:157)

Paralleelid FM-i kommertsliku mudeliga leiavad lähemal vaatlusel aset ka sisulisel tasemel. Portaali muudab poleemiliseks aspekt, kus ühelt poolt esitatakse meile hegemooniat ründavat n-ö vastukultuuri, kus kummastaval kombel on esindatud kapitalismi, kasinuspoliitika ja neoliberalismi kriitilised artiklid Marxist, Gramsci, Frankfurdi koolkonna kuni Žizeki ja Syrizani välja koos "kommertsialiseerinud" subkultuuride ja teismeliste probleemidega, mida võib lugeda žanrijaotuste nagu "eide ila", "popnihilism" või "50hallivarju" alt.

Seal kohtab tihedat seisukohavõtmist ja "kujundpanemist" kõige ning kõigi suunas, ent enamasti ikkagi "lesbide, narkootikumide, geide, vaba sõimamise, ropendamise, röökimise, Keskerakonna poolt. Parempoolsuse vastu. Kunnuse vastu. Neoliberaalsuse vastu. Riigi vastu. Narkootikumide ärakeelamise vastu." (Hennoste/FINALCUT: 710)

Lisaksin siia veel: Reformierakonna vastu, Rõivase vastu, Nietzsche poolt, Žižeki poolt. Perifeeria peab tungima tuuma ning loov-hävitama hegemoonilise "apartheidriigi".

Selleks loodigi platvorm, kus kasutajatel on võimalik avaldada mistahes fiktsionaalset või mittefiktsionaalset materjali, kus isiklikud olme- ja argiprobleemid saavad ühineda ühiskondlikul tasemel küsimustega ehk me tabame liikumist mikrost makrosse, seda ka vice versa

FM-i toimetuspoliitika on ehk kõige paremini kokkuvõetud Heli Alliku poolt Vikerkaares: "Milline tervemõistuslik kultuuriväljaande toimetaja võtaks eesmärgiks toimida "autorite loomingule vahele segamata"?(...)Kes laseks läbisegi sõna võtma Jaanus Adamsoni, vangid, Mudlumi, suvalised Lasnaka jorsid, eesti-vene integratsioonifriigid, Kenderi väikesed epigoonid, ei-tea-milles pettunud filosoofid (...)? Ja seejuures läbisegi arvutimängudes, Czeslaw Miloszist, absoluutselt ebacoolidest viinatrippidest Võsu-Tallinna maanteel, soorollidest, parimast uuest luulest, pedofiiliakirjanduse-kohtuprotsessidest, luhtunud suhetest ja pagulaskriisist? Ja ometi see siin kõik toimib – hoolika kultiveerimise asemel sama hoolikalt võssa kasvama lastud alal on sündinud uus, värske ja täiesti äratuntav hääl, mis on toonud meie avalikku ruumi rääkima need, kes muidu poleks sinna iialgi rääkima jõudnud." (Allik 2016: 184)

See äratuntav hääl peitub FM-ile omases stiihilises nihilismis ja polüfoonilises (loe: paljuhäälses) keskkonnas, kus "liberaalse toimetamispoliitika juurde ongi kogu aeg käinud programmiline agressiivsus ja interneti subkultuurile omane ideoloogiliste vastavaste trollimine. Pätimentaliteet, roppuste ja isiklike solvangute, valenimede all artiklite avaldamine, kinnise kohtuistungi ("Untitled 12" protsessi) materjalide ja kolmandate isikute (Hans H. Luik) e-kirjavahetuse nõusolekuta tiražeerimine".

Kirjandusliku filtri ja raamistiku puudumine loob karnevalliku ja triksterliku atmosfääri, mille osaks on identiteedivargused, valenimed, lollakad pseudonüümid nagu 16aastane666, Abominatsiooni Jünger, Limonaad Sajaanid ning keele kasutamine ratsionaalse, üleva ning traditsioonilise madaldamiseks. Need aspektid tabavad sarnast kirjanduslikku ruumi nagu vene kirjandusteadlane ja filosoof Mihhail Bahtin täheldas hiliskeskaegses rahvaluules ja kirjaniku Francois Rabelais' loomingus. Samuti võib paralleele tõmmata Julia Kristeva teooriaga abjektsioonist.

Portaali "hauakiviks" nimetatud teoses "FINAL CUT" on esindatud 36 autorit ja nende 144 lugu, mis moodustab 2,1% kõikidest autoritest ja 3% kõikidest lugudest avaldatud FM'is. Siit avaneb lai spektrum teemasid – rämedad peod, narkomaania ja narkootikumid, homoseksuaalsus, perverssed naudingud, adaptsioon neoliberaalses eestis, venelased vs eestlased, Tallinn, ajateenistus, suitsiid jne.

Kõik see paljastub läbi nihilismi, viha, raevu, naeru, ent nagu Tiit Hennoste sabasõnas ütleb, on selle põhjas kurbus, teatud adaptsiooni (s.o kohandumise) võimetus tänapäevases Eestis ehk väljatõrjutus ja alandus. Selle põhjal võibki Hennoste väita, et "FINAL CUT" ei ole "esimene" ega "teine Eesti", vaid "kolmas Eesti", perifeerne ja allasurutud.

"Väikelinnas lööb õitsema. Taani ostab Elva ära. Sellest areneb välja eksperimentaalne ökopealinn, roheline Silicon Valley. Kanep on legaalne. (...) Räägitakse mis keeles juhtub, kõik naeratavad. Erinevad rahvused segunevad veelgi enam. (...) Kuid pole enam eestlasi, kes end tapaks. Nad on kõik surnud. Endise talupojariik lööb õitsele, maailma inimeste kohtumise Mekaks. Halvad ilmad ei taha kesta. Kliimasoojenemine jääb seisma ja osooniauk kaob minema. Maa peale on saabunud rahu. Head ööd, kallis eestlane..." (lk 645)

Nii kirjutab Mikk Pärnits teatud düstoopia ja Eesti-järgsest riigist, kus igasugune erinevus on lahustunud hiliskapitalistlikus raamistikus ning identiteete iseloomustab voolavus ning tolerantsus.

Ühelt poolt mõjub see lugu "Eesti, ela igavesti" sarkastilise oksüümoronina, ent samal ajal viitab teatud reaalselt aset leidvatele tendentsidele, mis n-ö ohustavad eestlast, eestlust või Eesti riiki, kusjuures loo paranoiliseks sõnumiks on, et need ohud on pigem seesmised kui välised, st meie seas, mitte meid ümbritsevad.

Pärnits sai laiemale publikule tuntuks (või kurikuulsaks) oma artikliga Eestist kui apertheiriigist, mille näiteks ta tõi laulupeo, ent see pole antud arvustuse kõneaine, vaid hoopis tõsiasi, et Pärnits puudutas üsna valulist või poleemilist temaatikat rohke ja intensiivse vastukaja põhjal. Võib väita, et see temaatika puudutab nii identiteedi kui ka hegemoonia küsimust ehk kellel ja kuidas on õigus defineerida ning mida tähendab osaleda eestlase identiteedis. Need on küsimused, mis on intensiivselt kohal ka raamatu "FINAL CUT" tekstis.

Teos pakub kartograafiat perifeersest Eestist, mida Hennoste nimetab "kolmandaks Eestiks". Siia kogunenud lood on enamasti autoritelt, kes on siinsetele lugejale võõrad (v.a Olavi Ruitlane, Mudlum, Siim Sinamäe, Ste Wou, Mikk Pärnits). Juba nende personad on võõrad – Null Void, Laura Palmer (ehkki tuntud "Twin Peaksi" vaatajaskonnale), Limonaad Sajaanid jne. Nende kogemused on võõrad ja eemaletõukavad – vt lugusid Abominatsiooni Jüngrilt, Hedonistilt, 16aastane666'lt.

"FINAL CUT'i" autobiograafiline osa peegeldab iseenesest teatud igapäevast kogemust Eestist, mis peavoolus on käsitletud harvemini. Samuti on fiktsionaalne osa saanud oma temaatika ja motiivid perifeersetest kogemustest, segatuna düstoopilise või pahupidise realismiga - vt Ste Wou lugu prussaka perspektivismi, Sinamäe hallutsineerivat realismi või Pärnitsa eestlusejärgset düstoopilise maiguga realismi.

Need tekstid kajavad läbi teatud tunnetuslaadi, kus eestlaseks olemise võimalikkus on ammendunud. See võib minna läbi siiruse registri, kus kogemuse taga peitub autentsuse ihalus, soov olla respekteeritud oma valikutes ja saada osa inimeseks olemisest "selles kallis Eesti riigis" (396) jne – vt nt Mudlumit, MayB'd (BadB'd) ja Mariann Tihast.

See võib kajada ka läbi groteskse naeru, mis hävitab madal vs kõrge dihhotoomia, n-ö üliinimlik suhe perifeersesse kogemusse. Selle kõige paremaks näiteks võiks tuua Argo Tuuliku loo "Ma ei usu millessegi". Tema loo tegelased on eemaletõukavad ja närused, äratades lugejas tundeid, mis seostuvad roojasuse ja suguelunditega - madalusega -, kuid see madalus ülevdatakase.

Toimub transformatsioon, kus madala ning üleva vaheline dihhotoomia hävineb. Perifeerne kogemus sekkub ja hakkab nõudma omaenda hegemooniat. Sarnast kogemust evib ka 16aastane666, eelkõige looga "Kujunikkuja", mida sarnaselt "Ma ei usu millessegi" läbib teatud groteskne naer, mis samal ajal puudutab midagi valulist ja olulist, olles samuti perifeersele omane. Perifeeria moodustab selle osa kultuurist, mis ohustab tuumikut, kuna see on selle eemaletõugatud ehk abjektne osa – selleks võib pidada lugusid vangilt, kelle initsiaalid on I.V või narkodiilerilt Hedonist, kuid samuti "Metamorfoosi" kogemusest "Valges hullaris".

"FINAL CUT'i" loob Eesti kultuuriruumi uue arhiivi võimalikkuse, mis võrgutab oma mitmekesisuses ja paljuhäälsetes perspektiivides. See võib olla post-eestlaslik arhiiv, väljendades teatud eestlasjärgsust, ent see ei ole kuidagi fataalne, kuna ei tähista "eestlase surma", vaid mõjub pigem vastupidiselt, kui "eestlase" tähendus(rikkus)e elavdajana.

Toimetaja: Kaspar Viilup



Algas 21. PIMEDATE ÖÖDE FILMIFESTIVAL
juhised pöffil orienteerumiseks
Vaid vapratele

Arvustus. Sihikindel tõsieluline draama

Uus film: "Vaid vapratele"

Režissöör: Joseph Kosinski

Osades: Josh Brolin, Jennifer Connelly, Taylor Kitsch, Miles Teller, Jeff Bridges, Andie MacDowell, Ben Hardy, James Badge Dale, Alex Russell

7/10

Tallinn

Tallinn ei tohi olla suvaline linn

Siiri Vallneri ja Indrek Peili meelest määrab kunagi mõneti põnevagi aukliku ja kaootilise Tallinna linnaehituse visiooni asemel kollektiivne lollus.

Igor Uibo

Igor Uibo: ma tunnen end eestlasena

Igor Uibo peab end nii eestlaseks kui ka prantslaseks — elanud suure osa oma elust Prantsusmaal, on ta viimase viieteistkümne aasta jooksul veetnud igal aastal neli-viis kuud Eestis, jagades siin oma mitmekülgseid kogemusi teatri, tantsukunsti ja muusika vallas. Ta on pidanud loenguid prantsuse teatrist ning tantsu, eriti nüüdis- ja moderntantsu ajaloost TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, Tartu Ülikooli prantsuse keele osakonna ja Tallinna Ülikooli koreograafia eriala üliõpilastele. Igor Uibo lavastab ka ise ning on vahendanud teatri- ja muusikategevust Eesti ja Prantsusmaa vahel

FILM
TEATER
Fotol stseen Rasmus Puuri ooperist "Pilvede värvid". Vasakult Juuli Lill, Mati Turi, Helen Lokuta, Jassi Zahharov. Foto: Harri Rospu.

Rahvusooper Estonia alustab Soome-tuuri

Täna, 17. novembri õhtul annab Eesti Rahvusballett esimese "Coppélia" etenduse Tampere-talos, mis on pidulikuks alguseks Eesti Vabariik 100 puhul toimuvale Rahvusooper Estonia kahenädalasele ringreisile Soomes.

KIRJANDUS
Žürii esimees Peeter Olesk

Peeter Olesk. Jaak Põldmäe võrdlevalt vaatekohalt

Ühel varakevadisel päeval aastal 1976 pidi Jaak Põldmäe (1942–1979) viima kirjastusse Eesti Raamat oma raamatu „Eesti värsiõpetus” (1978) käsikirja. Eellepingu põhjal oli talle makstud välja 60 %, kuid kirjastus küsis, kuhu jääb käsikiri.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Tea Lemberpuu maalid kultuuritegelastest

Kalle Mälberg: väljakutsuv vanamoodsus

Tartust on palju laastavaid sõdu üle käinud. Iga kord selle ilusa linna tuleleegid peegeldusid Emavees, armid jäid parkidena linna näkku, mida kolearhitektid nüüd rüsinal rüvetama ruttavad. Ent iga häving möödub, jättes maha palju meheta naisi.

Hasartmängusõltlased eitavad kaotust ja mängivad maha suurema summa raha, kui algselt plaanitud.

Urmas Vadi. Elu mõttetusest

Pettunud inimeste hääled. Linna kõige vanem inimene võtab oma kodus vastu külalisi, lapsed on laua katnud, on kohvi, küpsiseid, vaasis on lilled. Hommikul käis koguduse õpetaja, siis astus linnapea isiklikult läbi, nüüd teeb kohalik ajalehereporter intervjuud ja ütleb alustuseks tunnustavalt, et te olete ikka väga pika elu ära elanud!

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: