Peeter Helme raamatukommentaar: superesteet kirsiõites ({{commentsTotal}})

Kirsiõied Jaapanis
Kirsiõied Jaapanis Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Uus raamat

(:)esteet kivisildnik - „kirsiõis 007”

Jumalikud Ilmutused

 

Kivisildnikult on ilmunud järjekordne luulekogu. Pealkiri on „Kirsiõis 007”, mis viitaks korraga justkui kevadele, Jaapanile ja Briti salaagendile, aga tegelikult on need seosed meelevaldsed. Millestki sellisest siiski „esteet kivisildnik”, nagu autor end raamatu kaanel kutsub, ei kirjuta. Pea seitsmekümneleheküljelises kogumikus on hoopis „(:)luuletus kirsiõiest nr 007”. Miks just 007, see tekstist ei selgu. Pigem on tegu luuletusega armastusest ja kaotusest... Ja kirjutatud on see 12. jaanuaril 2012.

Kivisildnikul on nimelt ikka olnud komme oma tekste täpselt dateerida ja nii saamegi „kirsiõis 007” lugedes teada, et kõik selle tekstid – välja arvatud kõige viimane – on valminud 2012. aasta esimeses pooles. Ainult „(:)loll riik ja lollid puuembajad” pärineb 2017. aasta 27. juunist ja räägib tänavu suvel inimesti meeli erutanud Õismäe pajust.

See tekitab mulje, et Kivisildnik on lihtsalt lisanud ühe tekstikese, et vabandada välja neli-viis aastat vana materjali trükki andmist. Võib-olla tõesti. Aga ega väga vahet ei ole. Kivisildniku luulemasin töötab, selles on voolavust, hästitoimiva liinitöö mehaanilist ilu. Tegu on õlitatud masinavärgiga, mille puhul polegi oluline, kas tekst on kirjutatud nüüd või viis aastat tagasi.

Ja kui juba ilu sai mainitud, siis ei pääse mööda „kirsiõis 007” kujundusest. See väike, pehmete oranžide kaantega raamat on nimelt tõesti kaunis. Teost ehivad Uku Randveri ja Andres Rõhu illustratsioonid. Osa neist on abstraktsed ornamendid, osa aga üsna lasteraamatuid meenutavad figuraalsed kompositsioonid, mis haakuvad luuletuste tekstidega. Tõeliselt naljakas on pilt, mis on pandud üle seitsme lehekülje laiuva poeemi „(:)inimesi on liiga palju” juurde. Sellel on kujutatud  teerulli roolis naeratavat mehikest, kes sõidab ilmse mõnuga üle ühest teisest härrast. Tervet külge katval illustratsioonil on kujutatud sama stseeni neljas eri suuruses. Luuletuse algus kõlab aga nii: „inimesi on tõesti liiga palju me / ei näe masside tagant metsa // enam ei näe masside tagant / päikest kuud tähti ega telekat” (lk 45).

Nii see tõesti on. See tõdemus kehtib paljude Kivisildniku luuletuste kohta – need on teravad, vahel suisa kibestunud, kuid raske on vastu vaielda. Samas pingutab poeet kohati üle ka – näiteks 11 lehekülje pikkune „(:)turvamees popi ja puuritantsija huhu” mõjub tüütult. Kogu nali on ära öeldud pealkirjas ning ülejäänu on lihtsalt kordamine. Mis muidugi ei tähenda, nagu Kivisildnik ei oskaks kultuuriregistrite vahetamisega mängida. Lihtsalt „popi ja huhu” venib liiga pikaks. Seevastu päris vaimukas on „(:)orduvennad grimmid”, kus autor teatab, et „orduvennad grimmid / tõid meile tulega gretekese / ja rauaga tõid nad meile / lumivalgukese ja rapunzli” (lk 38) või ka „(:)juhan liivi lugu”: „mõned on / juhan liiviks sündinud / selliseid on vähe / neil on kogu aeg / paha olla ja neid / vaadates hakkab sinulgi halb” (lk 42). Jajah, nii see tõesti on.

Tervikuna annab tunda, et kogumik on kirjutatud ühe soojaga. Mõni tekst on seetõttu tugevam, teine nõrgem, kuid kõiki kannab laias laastus sama meeleolu ja idee, mida võiks nimetada ühiskonnakriitiliseks. Aga see on võib-olla liiga kitsendav lähenemine, sest kuigi Kivisildnik püüab seda vahel varjata, on tema loomingus alati oluline roll ka mängul ning just nii tasukski tema tekste võtta – ühe tõsise ja ometi meelelahutusliku mänguna. 

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



Algas 21. PIMEDATE ÖÖDE FILMIFESTIVAL
juhised pöffil orienteerumiseks
Vaid vapratele

Arvustus. Sihikindel tõsieluline draama

Uus film: "Vaid vapratele"

Režissöör: Joseph Kosinski

Osades: Josh Brolin, Jennifer Connelly, Taylor Kitsch, Miles Teller, Jeff Bridges, Andie MacDowell, Ben Hardy, James Badge Dale, Alex Russell

7/10

Tallinn

Tallinn ei tohi olla suvaline linn

Siiri Vallneri ja Indrek Peili meelest määrab kunagi mõneti põnevagi aukliku ja kaootilise Tallinna linnaehituse visiooni asemel kollektiivne lollus.

Igor Uibo

Igor Uibo: ma tunnen end eestlasena

Igor Uibo peab end nii eestlaseks kui ka prantslaseks — elanud suure osa oma elust Prantsusmaal, on ta viimase viieteistkümne aasta jooksul veetnud igal aastal neli-viis kuud Eestis, jagades siin oma mitmekülgseid kogemusi teatri, tantsukunsti ja muusika vallas. Ta on pidanud loenguid prantsuse teatrist ning tantsu, eriti nüüdis- ja moderntantsu ajaloost TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, Tartu Ülikooli prantsuse keele osakonna ja Tallinna Ülikooli koreograafia eriala üliõpilastele. Igor Uibo lavastab ka ise ning on vahendanud teatri- ja muusikategevust Eesti ja Prantsusmaa vahel

FILM
TEATER
"Kaks vaest rumeenlast"

Arvustus. "Trainspotting" Poola kastmes

Uuslavastus

Dorota Masłowska

“Kaks vaest rumeenlast”

Linnateater

Lavastaja Hendrik Toompere jr

Dramaturg Triin Sinissaar

Tõlkinud Margus Alver

Osades Hele Kõrve, Argo Aadli, Kalju Orro, Anne Reemann, Margus Tabor ja Epp Eespäev

Esietendus 11. novembril

KIRJANDUS
Žürii esimees Peeter Olesk

Peeter Olesk. Jaak Põldmäe võrdlevalt vaatekohalt

Ühel varakevadisel päeval aastal 1976 pidi Jaak Põldmäe (1942–1979) viima kirjastusse Eesti Raamat oma raamatu „Eesti värsiõpetus” (1978) käsikirja. Eellepingu põhjal oli talle makstud välja 60 %, kuid kirjastus küsis, kuhu jääb käsikiri.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mikk Pärnits

Mikk Pärnits: #HeToo ehk naistevastane vägivald võitluseta ei lõpe

Naistevastane vägivald on inimestevastane vägivald ja seda saab lõpetada vaid nähtust tunnistades ning ohvritel karistust kartmata kõneleda lastes. Ja nagu Nõukogude Liidu alt vabanemisegagi, ei tule vabadus ülalt, isandate kingitusena, vaid pika võitluse, teavitustöö ja organiseerimise kaudu, kirjutab Mikk Pärnits.

Hasartmängusõltlased eitavad kaotust ja mängivad maha suurema summa raha, kui algselt plaanitud.

Urmas Vadi. Elu mõttetusest

Pettunud inimeste hääled. Linna kõige vanem inimene võtab oma kodus vastu külalisi, lapsed on laua katnud, on kohvi, küpsiseid, vaasis on lilled. Hommikul käis koguduse õpetaja, siis astus linnapea isiklikult läbi, nüüd teeb kohalik ajalehereporter intervjuud ja ütleb alustuseks tunnustavalt, et te olete ikka väga pika elu ära elanud!

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: