Eesti pianist ja Serbia tšellist esinevad kontserdiga Buenos Aireses ({{commentsTotal}})

Klarika Kuusk
Klarika Kuusk Autor/allikas: Kaader videost

Serblannast tšellist Ana Topalović ja eesti pianist Klarika Kuusk esinevad täna ühise kammerõhtuga Argentinas, Buenos Airese kuulsa kultuurikeskuse L'Usina del Arte kammersaalis.

Kammerõhtu kava kannab pealkirja "Souvenirs" ja esinejate sooviks on tuua kuulajate ette võimalikult erinevate maade ja ajastute muusikat. Kõlab kaheksa pala seitsme maa heliloojatelt, neist mõnedki populaarsed klassikapärlid. Kõige vanem autoritest on Niccolò Paganini teosega "Variatsioonid Rossini teemale", seejärel Robert Schumann, Prahas sündinud tšellist ja helilooja David Popper ("Ungari rapsoodia"), Claude Debussy, kava noorim helilooja on Johanna Doderer (s. 1969) Austriastteosega "Break on Through ", Klarika algatusel on kavas ka Argentina klassiku, sümfonisti Alberto Williamsi (1862-1952) "Eleegia” ning Arvo Pärt palaga "Spiegel im Spiegel”.

Ana Topalović on sündinud Belgradis, tuli 18-aastasena õppima Viini, kus ta õpetajaks sai Jontscho Bayrov, seejärel Kölni kõrgemas muusikakoolis Maria Kliegel jt. Ta on mitme konkursi laureaat, kirglik uue muusika tutvustaja, koostöös tuntud heliloojatega nagu Friedrich Cerha, René Clemencic, Georg Friedrich Haas ning on ka ise tegutsenud heliloojana. Vaatamata oma noorusele on Ana esinenud paljudes maades Euroopas ning Ameerikas (ka Carnegie Halli Weill Recital Hallis New Yorkis), mänginud niisuguste dirigentide käe all, nagu Daniel Barenboim, Yakov Kreitzberg, Julian Rachlin, Maxim Vengerov jt. Tal on Viinis oma stuudio ning ta on asutanud seal online muusikakooli "Viomus”. Praegusel Argentina-reisil on Ana Topalovićil enne tänast kontserdid veel Buenos Aireses festivalil Bicentenario de Música Argentina.

Klarika Kuusk alustas esinemisi sünnilinnas Tallinnas lapstähena laulusaates "Entel-tentel”, muusikakeskkoolis õppimise järel lõpetas Moskvas Tšaikovski-konservatooriumi muusikakooli ning siis konservatooriumi 1988 Mihhail Voskressenski juhendamisel. Sealtpeale elas ja töötas Klarika peamiselt klaveripedagoogina Rootsis, kus ta on asutanud ka andekate laste muusikakooli Talangskola Nordiska Musikgymnasieti juures Stockholmis. Ta on üles astunud ka mitmel festivalil Eestis. Kolmandat aastat elab Klarika Buenos Aireses, kus ta on täiendanud end kammermuusika ja klaverimuusika alal etnomusikoloogia uurimisinstituudis (Instituto de Investigación en Etnomusicología) ning ka kontsertidel üles astunud. Samuti on Klarika Arvo Pärdi muusikat mänginud koos oma viiuldajast noorema õe Kirstiga mitmel maal. 

Kultuurikeskus L'Usina del Arte oma suure saali (1200 kohta) ja kammersaaliga (280 kohta) on Buenos Airese mainekamaid kontserdipaiku. 2007. aastal, kui Buenos Airese linnapeaks sai praegune ehitusinsenerist president (aastast 2015) Mauricio Macri, laskis ta endise suure vabrikuhoone ümber ehitada kontserdihooneks, kus sümfooniakontsertide kõrval toimuvad praegu ka näiteks Argentina tango maailmameistrivõistlused.

Toimetaja: Rutt Ernits



Djerro

Autahvel. Aasta albumid 2017, kohad 31-50

ERRi kultuuriportaal valis viiendat korda aasta parimaid plaate. Nagu tavaks oleme kujundanud, hakkab tipp-50 edetabel ilmuma esmaspäeval tagumisest kümnest, lisades iga päev kümme järgmist, kuni reedeks on esikümme ja kogu pilt avalik.

Punkfoto näitus

Punginäitus tõi Mercale pisara silma

Eesti pungi esiema Merca külastas koos Jüri Muttikaga punkfotonäitust "Iseleiutatud inimesed. Pungi nägu Nõukogude Eestis" ning nentis, et ilusad ajad tõid talle pisara silma.

"Kirsiaed"

Nüganen näeb "Kirsiaias" komöödiat ja naisterahva dilemmat

Tallinna Linnateatris lavastas Elmo Nüganen Anton Tšehhovi Kirsiaia. Nüganeni sõnul on Tšehhovi luigelaul - "Kirsiaed" - tehniliselt täpne ja täiuslikult kirjutatud. Kirsiaias on alati nähtud draamat, kuigi autor on sellele alla kirjutanud komöödia.

FILM
TEATER
Nero Urke Hamletina

Arvustus. "Grotesk" tuleb võib-olla sõnast "grott"

Jaan Toominga lavastet „Hamleti” etendusõhtust Vabal Laval, 5. detsembril. Mängisid Nero Urke, Rein Annuk, Aire Pajur, Margus Mankin, Algis Astmäe, Anne-Mai Tevahi, Mikk Sügis ja Kaido Kivi (+ isa vaimuna Jaan Toomingu hääl).

KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
Tuhu matkaraja vaatetorn Trepp.

Tuhu matkaraja uus vaatetorn kannab nime Trepp

Pärnumaal, Tuhu matkaraja alguses avati uus vaatetorn, mis on juba viies riigimetsa majandamise keskuse (RMK) ja Eesti Kunstiakadeemia (EKA) sisearhitektuuri tudengite koostöös valminud loodusehitis.

MUUSIKA
Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: