Arvustus. Aronofsky viirastuslik mõistujutt ({{commentsTotal}})

Darren Aronofsky
Darren Aronofsky "ema!" Autor/allikas: outnow ch

"ema!" ("mother!")
Darren Aronofsky 
7/10

Põldude keskel on idülliline puumaja, kuhu ei vii ükski tee. Maja, mis oma uues hingamises on koduks tema ülesehitajast naisele (Jennifer Lawrence) ja tema kirjanikust mehele (Javier Bardem), kes püüab loomekriisist üle saada. Sellele majale on naine andnud oma suure armastuse ja hoolega välismõjudele hapra südame, mida ühtlasi rikkumatu naine püüab hoida ja kasvatada. Paraku tähelepanust ja masside tunnustusest inspiratsiooni saaval enesekesksel mehel on teised eesmärgid kui ta hakkab avasüli vastu võtma kutsumata külalisi, kes kiht kihi haaval murendavad nii naise kui tema maailma eksistentsi.

Darren Aronofsky ("Reekviem unistusele", "Allikas", "Must luik") raamistab selle kammerlikust draamast alguse saava, psühholoogilise thrillerina hoogu koguva ning religioosse ja ökoloogilise allegooriana lõpetava stsenaariumi niisamuti kihiliselt. Mängides eeskätt ootusärevuse pinget tekitava "kutsumata külaliste" narratiivi võtetega loob film esialgu mulje psühholoogilisest õudusfilmist, millena eksitavalt seda on püütud ka turundada. Ent Aronofsky kavatsus on paljastada läbi piibellike motiivide omakasupüüdliku inimsuse destruktiivsust oma planeedi suhtes, näidates seda võimalikult õõvastavalt ja ängistavalt. Seetõttu naise (nn. ema) kui peategelase painajalikud kannatused tema armast maailma lõhestavatest tegevustest võtavad filmi edenedes mõõtmed, mis sunnivad vaatajat ümber kujundama lähenemist, millega filmi vastu võtta. See pakub ühtlasi nii segadust, õõva kui ka mõtteainest, moodustades eelduse filmi mõjuvusele. Teisisõnu "ema!" ei tasu minna vaatama puhtalt kui õudusfilmi, psühholoogilist thrillerit või arthouse-filmi, kuna teemakeskne linateos põimib erinevaid võtteid ja motiive kohati sedavõrd pinnapealselt, et jäigalt ühe ainsa kindla rakursi läbi vaadates ei pruugi režissööri nägemusest eriti midagi kätte jääda.

Järjest viirastuslikumaks muutuvad sündmused ja infokillud, mis sunnivad vaatajat pidevalt muutma filmi tõlgendamise loogikat, mahuvad klaustrofoobiliselt ühe maja sisse. Need esitatakse naise vaatepunktist, mida rõhutab lähedal püsiv Aronofsky pikaajalise koostööpartneri Matthew Libatique kaameratöö, mis ei anna vaatajale hetkekski hingamisruumi, mõjudes seejuures kurnavalt ent kontseptuaalselt. Pinge kasvatamisele keskendub ka riisutud, tegevuskoha helisid alla kriipsutav helikujundus. Lawrence liigub selles järjest süngemaks muutuvas olustikus nüansika ja kauni esitusega, kandes teda räsivat filmi õnnestunult. Kõrvalosatäitjatest on kõige nõiduslikum Michelle Pfeiffer, kellel ühe ahistavalt otsekohese külalisena on koos oma perega suur roll peategelase maailma nihestamises. Kuna Aronofsky kasutab tegelasi sümbolistlikult, on nendest kirjutamine raske filmi sisu rikkumata. Märkida siiski võib, et Aronofsky lähenemine tegelastele on sihikindel ja pessimistlikule sõnumile allutav.

Pärast õudusunenäolikult pöörast viimast kolmandikku, mis paneb nii hinge kinni hoidma kui pead pööritama, jääbki pinnale režissööri hoiatuslik sõnum, mis näib kerkivat Aronofsky frustratsioonist selle vastu, mida oleme teinud ja mida jätkuvalt teeme meid ümbritsevale keskkonnale. See tähtis ent upsakalt esitatud sõnum on mässitud intensiivsesse ja rõhuvasse vormi, mis on loodud polariseerima publikut, olles oma hoiatusliku hüüumärgi vääriline.

Toimetaja: Rutt Ernits



Algas 21. PIMEDATE ÖÖDE FILMIFESTIVAL
juhised pöffil orienteerumiseks
Vaid vapratele

Arvustus. Sihikindel tõsieluline draama

Uus film: "Vaid vapratele"

Režissöör: Joseph Kosinski

Osades: Josh Brolin, Jennifer Connelly, Taylor Kitsch, Miles Teller, Jeff Bridges, Andie MacDowell, Ben Hardy, James Badge Dale, Alex Russell

7/10

Tallinn

Tallinn ei tohi olla suvaline linn

Siiri Vallneri ja Indrek Peili meelest määrab kunagi mõneti põnevagi aukliku ja kaootilise Tallinna linnaehituse visiooni asemel kollektiivne lollus.

Igor Uibo

Igor Uibo: ma tunnen end eestlasena

Igor Uibo peab end nii eestlaseks kui ka prantslaseks — elanud suure osa oma elust Prantsusmaal, on ta viimase viieteistkümne aasta jooksul veetnud igal aastal neli-viis kuud Eestis, jagades siin oma mitmekülgseid kogemusi teatri, tantsukunsti ja muusika vallas. Ta on pidanud loenguid prantsuse teatrist ning tantsu, eriti nüüdis- ja moderntantsu ajaloost TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, Tartu Ülikooli prantsuse keele osakonna ja Tallinna Ülikooli koreograafia eriala üliõpilastele. Igor Uibo lavastab ka ise ning on vahendanud teatri- ja muusikategevust Eesti ja Prantsusmaa vahel

FILM
TEATER
Fotol stseen Rasmus Puuri ooperist "Pilvede värvid". Vasakult Juuli Lill, Mati Turi, Helen Lokuta, Jassi Zahharov. Foto: Harri Rospu.

Rahvusooper Estonia alustab Soome-tuuri

Täna, 17. novembri õhtul annab Eesti Rahvusballett esimese "Coppélia" etenduse Tampere-talos, mis on pidulikuks alguseks Eesti Vabariik 100 puhul toimuvale Rahvusooper Estonia kahenädalasele ringreisile Soomes.

KIRJANDUS
Žürii esimees Peeter Olesk

Peeter Olesk. Jaak Põldmäe võrdlevalt vaatekohalt

Ühel varakevadisel päeval aastal 1976 pidi Jaak Põldmäe (1942–1979) viima kirjastusse Eesti Raamat oma raamatu „Eesti värsiõpetus” (1978) käsikirja. Eellepingu põhjal oli talle makstud välja 60 %, kuid kirjastus küsis, kuhu jääb käsikiri.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Tea Lemberpuu maalid kultuuritegelastest

Kalle Mälberg: väljakutsuv vanamoodsus

Tartust on palju laastavaid sõdu üle käinud. Iga kord selle ilusa linna tuleleegid peegeldusid Emavees, armid jäid parkidena linna näkku, mida kolearhitektid nüüd rüsinal rüvetama ruttavad. Ent iga häving möödub, jättes maha palju meheta naisi.

Hasartmängusõltlased eitavad kaotust ja mängivad maha suurema summa raha, kui algselt plaanitud.

Urmas Vadi. Elu mõttetusest

Pettunud inimeste hääled. Linna kõige vanem inimene võtab oma kodus vastu külalisi, lapsed on laua katnud, on kohvi, küpsiseid, vaasis on lilled. Hommikul käis koguduse õpetaja, siis astus linnapea isiklikult läbi, nüüd teeb kohalik ajalehereporter intervjuud ja ütleb alustuseks tunnustavalt, et te olete ikka väga pika elu ära elanud!

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: