Galerii: Linnateatris esitleti uut "Peer Gynti" eestindust ({{commentsTotal}})

Tallinna Linnateatris esitleti 14. novembril Henrik Ibseni värssdraama "Peer Gynt" Paul-Eerik Rummo poolt tõlgitud uhiuut eestindust.

Raamatuesitlus langeb samale päevale "Peer Gynti" esmaesitlusdaatumiga -nimelt möödub 14. novembril 150 aastat Ibseni värssdraama esimesest ilmumisest.

Uhiuue eestinduse tellis Paul-Eerik Rummolt Tallinna Linnateater.

"Kuna keel on ajas muutuv ja arenev nähtus, siis tekkis teatril mõne aja eest vajadus uue "Peer Gynti" tõlke järele. Ehkki Ibseni sõnul on tegemist eelkõige lugemisdraamaga, on võimalik, et lähiaastatel saab "Peer Gynti"  taas laval näha – eriti nüüd, kus sellele teosele on valminud uhiuus uhke eestindus," ütles Tallinna Linnateatri direktor Raivo Põldmaa.

"Teatrilt tellimuse saanuna mõtlesin algul, et võiks piirduda Marie Underi tõlke mõningase redigeerimisega. Seda katsetades aga tugevnes arusaamine, et vaja on siiski teha täiesti uus versioon samas vaimus, nagu varem olin teinud "Brandi" VAT-teatri jaoks," ütles Paul-Eerik Rummo. "On ju nõnda, et Ibsenil need kaks näidendit täiendavad teineteist, neid võiks nimetada lausa diloogiaks, kaheks eri vastuseks samale küsimusele," lisas ta.

Paul-Eerik Rummo tõlge valmis Riina Hanso proosatõlke alusel. Lisaks uhiuuele tõlkele loodi teosele ka värske kujundus ja illustratsioonid, mille autoriks on Asko Künnap.

"Ma armastan norra kirjandust ja olen uhke, et sain nüüd võimaluse Ibseni kurikuulsat hämarteost illustreerida. See on au," ütles Asko Künnap. "Kui kunagi Mäekuninga kotta kutsutakse, üritan olla aupaklik, samas jätan kõik meelde, joonistan hiljem üles," muheles ta.

Rummo peab Ibseni teose puhul eelkõige oluliseks seal esinevaid müütilisi tegelasi. "Pole ehk liialdus öelda, et "Brandi" ja "Peer Gynti" nimitegelaste näol suutis Ibsen – kusjuures veel nii hilja kui XIX sajandi lõpus – tuua Fausti, Hamleti, don Juani, don Quijote seltskonda veel kaks müütilist figuuri, kes aitavad määratleda inimeseks olemise võimalusi," iseloomustas ta.

Varasemalt on "Peer Gynti" norra keelest tõlkinud Marie Under, teos ilmus 1938. aastal. Paul-Eerik Rummo tõlge on seega teine originaalkeelest tõlgitud "Peer Gynti" eestindus.

Raamatuesitlus toimus 14. novembril kell 16.00 Tallinna Linnateatri teatrisõprade klubis. Raamatuesitlusel saab kuulda katkendeid "Peer Gynti" uuest eestindusest, ühtlasi on kõigil soovijatel võimalus endale uus "Peer Gynt" ka soetada.

Toimetaja: Helen Eelrand, Rutt Ernits



Algas 21. PIMEDATE ÖÖDE FILMIFESTIVAL
juhised pöffil orienteerumiseks
Vaid vapratele

Arvustus. Sihikindel tõsieluline draama

Uus film: "Vaid vapratele"

Režissöör: Joseph Kosinski

Osades: Josh Brolin, Jennifer Connelly, Taylor Kitsch, Miles Teller, Jeff Bridges, Andie MacDowell, Ben Hardy, James Badge Dale, Alex Russell

7/10

Tallinn

Tallinn ei tohi olla suvaline linn

Siiri Vallneri ja Indrek Peili meelest määrab kunagi mõneti põnevagi aukliku ja kaootilise Tallinna linnaehituse visiooni asemel kollektiivne lollus.

Igor Uibo

Igor Uibo: ma tunnen end eestlasena

Igor Uibo peab end nii eestlaseks kui ka prantslaseks — elanud suure osa oma elust Prantsusmaal, on ta viimase viieteistkümne aasta jooksul veetnud igal aastal neli-viis kuud Eestis, jagades siin oma mitmekülgseid kogemusi teatri, tantsukunsti ja muusika vallas. Ta on pidanud loenguid prantsuse teatrist ning tantsu, eriti nüüdis- ja moderntantsu ajaloost TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, Tartu Ülikooli prantsuse keele osakonna ja Tallinna Ülikooli koreograafia eriala üliõpilastele. Igor Uibo lavastab ka ise ning on vahendanud teatri- ja muusikategevust Eesti ja Prantsusmaa vahel

FILM
TEATER
Fotol stseen Rasmus Puuri ooperist "Pilvede värvid". Vasakult Juuli Lill, Mati Turi, Helen Lokuta, Jassi Zahharov. Foto: Harri Rospu.

Rahvusooper Estonia alustab Soome-tuuri

Täna, 17. novembri õhtul annab Eesti Rahvusballett esimese "Coppélia" etenduse Tampere-talos, mis on pidulikuks alguseks Eesti Vabariik 100 puhul toimuvale Rahvusooper Estonia kahenädalasele ringreisile Soomes.

KIRJANDUS
Žürii esimees Peeter Olesk

Peeter Olesk. Jaak Põldmäe võrdlevalt vaatekohalt

Ühel varakevadisel päeval aastal 1976 pidi Jaak Põldmäe (1942–1979) viima kirjastusse Eesti Raamat oma raamatu „Eesti värsiõpetus” (1978) käsikirja. Eellepingu põhjal oli talle makstud välja 60 %, kuid kirjastus küsis, kuhu jääb käsikiri.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Tea Lemberpuu maalid kultuuritegelastest

Kalle Mälberg: väljakutsuv vanamoodsus

Tartust on palju laastavaid sõdu üle käinud. Iga kord selle ilusa linna tuleleegid peegeldusid Emavees, armid jäid parkidena linna näkku, mida kolearhitektid nüüd rüsinal rüvetama ruttavad. Ent iga häving möödub, jättes maha palju meheta naisi.

Hasartmängusõltlased eitavad kaotust ja mängivad maha suurema summa raha, kui algselt plaanitud.

Urmas Vadi. Elu mõttetusest

Pettunud inimeste hääled. Linna kõige vanem inimene võtab oma kodus vastu külalisi, lapsed on laua katnud, on kohvi, küpsiseid, vaasis on lilled. Hommikul käis koguduse õpetaja, siis astus linnapea isiklikult läbi, nüüd teeb kohalik ajalehereporter intervjuud ja ütleb alustuseks tunnustavalt, et te olete ikka väga pika elu ära elanud!

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: