Näitusesari "Klassikud" esitleb Helle ja Taevo Gansi loomingut ({{commentsTotal}})

Sanatoorium Tervis kultuurikompleksi uuendus Helle ja Taevo Gans
Sanatoorium Tervis kultuurikompleksi uuendus Helle ja Taevo Gans Autor/allikas: Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi näitusesarjas „Klassikud“ esitletakse 2017. aastal sisearhitektide ja disainerite Helle ja Taevo Gansi loomingut.

Helle ja Taevo Gans on Eesti disainimaastikul märkimisväärselt silmatorkav paar, kes on tõestanud end iseseisvate loojatena, ent teostanud ka jõulisi ühistööna valminud projekte. Nad on alates 1960. aastate teisest poolest olnud aktiivsed osalised disaini ja sisearhitektuuri protsesside ja praktikate muutusterohkes sündmustikus, loonud reeglina modernistlikus võtmes sisekujunduslahendusi paljudele olulistele arhitektuuriobjektidele ning edukalt kohanenud 1990. aastate algul muutunud loometingimustega taasiseseisvunud Eestis.

Helle ja Taevo Gans osalesid juba noorte disaineritena 1969. aastast toimunud eksperimentaalses näitusesarjas „Ruum ja vorm“ ning avaldasid almanahhis Kunst ja Kodu oma ruumide ja objektide disainilahendusi. Paralleelselt liikusid nad kumbki aina ulatuslikumate loominguliste väljakutsete suunas, mis realiseerusid 1960. aastate lõpust alates nii erinevate projekteerimisasutuste kui ka kunstitoodete kombinaadi ARS kaudu ning on kujundanud nii avalikku kui ka isiklikku ruumi kohalikus, üleliidulises ja ka rahvusvahelises plaanis.

Helle Gans asus pärast Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi lõpetamist tööle EKE Projektis (1967–1976) ning töötas hiljem Kunstitoodete Kombinaadi ARS kujundustööde ateljee juures. Ta on loonud mitmeid märgilisi sisearhitektuurilahendusi, mööblit ja mitmesuguseid ruumikujunduselemente. Ta on paljude tarbekunsti- ja ka tarbekaubanäituste kujunduste autor, mida võimaldas ARSi poolt pakutav tihe tegutsemisväli. Ilmekateks näideteks tema töödest paljude seas on sisearhitektuurilahendused Tsooru keskusehoonele (1977) ja Pärnu KEKi lasteaiale (1978).

Taevo Gans lõpetas Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi samuti 1966. aastal, töötades seejärel Kommunaalprojektis (1966–1969), EKE Projektis (1966–1974) ning 1974. aastast ARSis. Tema loodud on sisearhitektuursed lahendused Sojuz’i Apollo keskusle Moskva lähedal Tähelinnas (1973) ning Ranna sovhoosi Sõrve puhkehoonele. Ühe märkimisväärsema ja terviklikuma sisekujunduslahendusena valmis 1980. aastal ENSV Ministrite Nõukogu Valgeranna puhkehoonete interjöör.

Helle ja Taevo Gansi koostöös on valminud Tallinna Linnuvabriku söökla (1978) ning sanatooriumi Tervis (1987) interjöörid. Mahuka projektina valmis Ganside ning  Reet ja Tiit Jürna ja Taimi Soo ühistöös 1985. aasta üleliidulise noorsoo- ja üliõpilasfestivali keskuse infosüsteemi kujundus Moskvas.

1992. aastast asutasid Gansid oma ettevõtte GaDIS, mille nime all on loodud nii valgustilahendusi kui ka kujundatud mööblit ja sisearhitektuuriprojekte. Helle ja Taevo Gans tegutsevad sisearhitektuuri valdkonnas seniajani. Näitus keskendub nende sisearhitektuursele ja esemeloomingule läbi viie aastakümne.

Näitusesari Klassikud sai alguse 2000. aastal ning keskendunud Eesti tarbekunsti- ja disainipilti pikka aega ja oluliselt mõjutanud autorite tutvustamisele.

Näitusega kaasneb ka kataloog, mille on koostanud Karin Paulus.

18. novembrist 11. detsembrini eksponeeritava näituse kuraator on  Kai Lobjakas, näituse kujundaja Helen Oja, graafiline disainer Kerli Virk.

Näituse toimumist ja kataloogi ilmumist toetab Eesti Kultuurkapital.

Toimetaja: Helen Eelrand



Algas 21. PIMEDATE ÖÖDE FILMIFESTIVAL
juhised pöffil orienteerumiseks
Vaid vapratele

Arvustus. Sihikindel tõsieluline draama

Uus film: "Vaid vapratele"

Režissöör: Joseph Kosinski

Osades: Josh Brolin, Jennifer Connelly, Taylor Kitsch, Miles Teller, Jeff Bridges, Andie MacDowell, Ben Hardy, James Badge Dale, Alex Russell

7/10

Tallinn

Tallinn ei tohi olla suvaline linn

Siiri Vallneri ja Indrek Peili meelest määrab kunagi mõneti põnevagi aukliku ja kaootilise Tallinna linnaehituse visiooni asemel kollektiivne lollus.

Igor Uibo

Igor Uibo: ma tunnen end eestlasena

Igor Uibo peab end nii eestlaseks kui ka prantslaseks — elanud suure osa oma elust Prantsusmaal, on ta viimase viieteistkümne aasta jooksul veetnud igal aastal neli-viis kuud Eestis, jagades siin oma mitmekülgseid kogemusi teatri, tantsukunsti ja muusika vallas. Ta on pidanud loenguid prantsuse teatrist ning tantsu, eriti nüüdis- ja moderntantsu ajaloost TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, Tartu Ülikooli prantsuse keele osakonna ja Tallinna Ülikooli koreograafia eriala üliõpilastele. Igor Uibo lavastab ka ise ning on vahendanud teatri- ja muusikategevust Eesti ja Prantsusmaa vahel

FILM
TEATER
Fotol stseen Rasmus Puuri ooperist "Pilvede värvid". Vasakult Juuli Lill, Mati Turi, Helen Lokuta, Jassi Zahharov. Foto: Harri Rospu.

Rahvusooper Estonia alustab Soome-tuuri

Täna, 17. novembri õhtul annab Eesti Rahvusballett esimese "Coppélia" etenduse Tampere-talos, mis on pidulikuks alguseks Eesti Vabariik 100 puhul toimuvale Rahvusooper Estonia kahenädalasele ringreisile Soomes.

KIRJANDUS
Žürii esimees Peeter Olesk

Peeter Olesk. Jaak Põldmäe võrdlevalt vaatekohalt

Ühel varakevadisel päeval aastal 1976 pidi Jaak Põldmäe (1942–1979) viima kirjastusse Eesti Raamat oma raamatu „Eesti värsiõpetus” (1978) käsikirja. Eellepingu põhjal oli talle makstud välja 60 %, kuid kirjastus küsis, kuhu jääb käsikiri.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Tea Lemberpuu maalid kultuuritegelastest

Kalle Mälberg: väljakutsuv vanamoodsus

Tartust on palju laastavaid sõdu üle käinud. Iga kord selle ilusa linna tuleleegid peegeldusid Emavees, armid jäid parkidena linna näkku, mida kolearhitektid nüüd rüsinal rüvetama ruttavad. Ent iga häving möödub, jättes maha palju meheta naisi.

Hasartmängusõltlased eitavad kaotust ja mängivad maha suurema summa raha, kui algselt plaanitud.

Urmas Vadi. Elu mõttetusest

Pettunud inimeste hääled. Linna kõige vanem inimene võtab oma kodus vastu külalisi, lapsed on laua katnud, on kohvi, küpsiseid, vaasis on lilled. Hommikul käis koguduse õpetaja, siis astus linnapea isiklikult läbi, nüüd teeb kohalik ajalehereporter intervjuud ja ütleb alustuseks tunnustavalt, et te olete ikka väga pika elu ära elanud!

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: