Mart Kivastik kirjutas jutukogu koera pruutidest ({{commentsTotal}})

Mart Kivastik
Mart Kivastik Autor/allikas: Margus Ansu/ Scanpix

Kirjanik ja stsenarist Mart Kivastik tunnistab, et suure osa tema värskelt ilmunud jutukogumiku „Armastuse vormid“ ainest sai ta oma koera Marcello ja tema pruutide käitumist vaadeldes

„Koerad ja inimesed ei olegi nii erinevad, päris suure osa koerte käitumisest saab inimestele üle kanda,“ põhjendas ta. „Marcello – ma kutsun teda Martsuks - jäi igal juhul rahule.“

Kogumikust, mille iseloomustus tagakaanel ütleb, et raamat on autorile sarnaselt mehelik, tundeline ning lõhnab isuäratavalt veini ja tubaka järele, leiab portreesid ja vaatlusi nii meestest kui naistest. „Kõigist, kes on ette jäänud,“ täpsustab autor. „Võibolla mehi on natuke rohkem, aga mehed ja armastus siiski ei välista teineteist.“

Tekstid sünnivad Kivastiku sõnul täiesti spontaanselt. „Ma ei mõtle tavaliselt ette, et kirjutan ühest või teisest. Kui kogemata pähe tuleb, siis panengi kirja.“

Kui Kivastiku esimene, 2001. aastal ilmunud juttude kogumik „Presidendi lapsed“ koosnes enamjaolt portreedest, siis värskest raamatust leiab tema sõnul igasuguseid lugusid. „Mingis mõttes võib seda ikkagi ka esimese juttude kogumiku järjeks nimetada,“ arvab ta. „Mul sai aastate jooksul uuesti raamatu jagu materjali täis, sellest tekkis ka mõte see nüüd välja anda.“

Paljud raamatus sisalduvad tekstid on varem ajakirjanduses ilmunud. Viimastel aastatel on Kivastik kangekaelselt pidanud vabakutselise kirjaniku ametit. “Mingil hetkel otsustasin, et ei taha enam lehte kirjutada. Praegu teen, mida tahan, tähtaegu ees ei ole,“ iseloomustab ta oma elustiili. „Kui raha otsas on, siis sunnib elu kirjutama. Nii lihtne ongi. Iseenda peremeheks olemine muidugi tingib vahel asjade edasi lükkamist, et küll ma homme jõuan. Aga ega siin mingit muud varianti pole, kui lihtsalt tuleb kuskilt otsast pihta hakata.“

Lisaks äsja ilmunud raamatule on Kivastik viimasel ajal pihta hakanud kahe ilukirjandusliku tekstiga, millest ühele on punkt juba pandud. „Romaan on kindlasti valmis, aga sellest võiks saada ka film,“ loodab ta, „kõik sõltub rahastamisest.“ Teine romaan on Kivastikul parasjagu kirjutamisel ning ka sellel võiks filmina tulevikku olla.

Omad head küljed on tema hinnangul nii vabakutselise kirjaniku kui meeskonnatööd paratamatult tegeva stsenaristi kutse juures. „Filmitegemise juures on jama see, et sa pead pidevalt teistega vaidlema,“ märgib ta. „Teisest küljest on see muidugi hea, sest ega kogu aeg üksi ja oma peaga ka kõike välja ei mõtle.“

 



Algas 21. PIMEDATE ÖÖDE FILMIFESTIVAL
juhised pöffil orienteerumiseks
Vaid vapratele

Arvustus. Sihikindel tõsieluline draama

Uus film: "Vaid vapratele"

Režissöör: Joseph Kosinski

Osades: Josh Brolin, Jennifer Connelly, Taylor Kitsch, Miles Teller, Jeff Bridges, Andie MacDowell, Ben Hardy, James Badge Dale, Alex Russell

7/10

Tallinn

Tallinn ei tohi olla suvaline linn

Siiri Vallneri ja Indrek Peili meelest määrab kunagi mõneti põnevagi aukliku ja kaootilise Tallinna linnaehituse visiooni asemel kollektiivne lollus.

Igor Uibo

Igor Uibo: ma tunnen end eestlasena

Igor Uibo peab end nii eestlaseks kui ka prantslaseks — elanud suure osa oma elust Prantsusmaal, on ta viimase viieteistkümne aasta jooksul veetnud igal aastal neli-viis kuud Eestis, jagades siin oma mitmekülgseid kogemusi teatri, tantsukunsti ja muusika vallas. Ta on pidanud loenguid prantsuse teatrist ning tantsu, eriti nüüdis- ja moderntantsu ajaloost TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, Tartu Ülikooli prantsuse keele osakonna ja Tallinna Ülikooli koreograafia eriala üliõpilastele. Igor Uibo lavastab ka ise ning on vahendanud teatri- ja muusikategevust Eesti ja Prantsusmaa vahel

FILM
TEATER
Fotol stseen Rasmus Puuri ooperist "Pilvede värvid". Vasakult Juuli Lill, Mati Turi, Helen Lokuta, Jassi Zahharov. Foto: Harri Rospu.

Rahvusooper Estonia alustab Soome-tuuri

Täna, 17. novembri õhtul annab Eesti Rahvusballett esimese "Coppélia" etenduse Tampere-talos, mis on pidulikuks alguseks Eesti Vabariik 100 puhul toimuvale Rahvusooper Estonia kahenädalasele ringreisile Soomes.

KIRJANDUS
Žürii esimees Peeter Olesk

Peeter Olesk. Jaak Põldmäe võrdlevalt vaatekohalt

Ühel varakevadisel päeval aastal 1976 pidi Jaak Põldmäe (1942–1979) viima kirjastusse Eesti Raamat oma raamatu „Eesti värsiõpetus” (1978) käsikirja. Eellepingu põhjal oli talle makstud välja 60 %, kuid kirjastus küsis, kuhu jääb käsikiri.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Tea Lemberpuu maalid kultuuritegelastest

Kalle Mälberg: väljakutsuv vanamoodsus

Tartust on palju laastavaid sõdu üle käinud. Iga kord selle ilusa linna tuleleegid peegeldusid Emavees, armid jäid parkidena linna näkku, mida kolearhitektid nüüd rüsinal rüvetama ruttavad. Ent iga häving möödub, jättes maha palju meheta naisi.

Hasartmängusõltlased eitavad kaotust ja mängivad maha suurema summa raha, kui algselt plaanitud.

Urmas Vadi. Elu mõttetusest

Pettunud inimeste hääled. Linna kõige vanem inimene võtab oma kodus vastu külalisi, lapsed on laua katnud, on kohvi, küpsiseid, vaasis on lilled. Hommikul käis koguduse õpetaja, siis astus linnapea isiklikult läbi, nüüd teeb kohalik ajalehereporter intervjuud ja ütleb alustuseks tunnustavalt, et te olete ikka väga pika elu ära elanud!

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: