Arvustus. Batüskaafiga Euroopasse ({{commentsTotal}})

Batüskaaf on iseliikuv aparaat meresügavuste uurimiseks. Andrei Ivanovi romaanis saab sellest sümbol, millega uuritakse idaeurooplaste hingesügavusi. Pildil USA mereväe batüskaaf Trieste enne laskumist Mariaani süvikusse 23.1.1960.
Batüskaaf on iseliikuv aparaat meresügavuste uurimiseks. Andrei Ivanovi romaanis saab sellest sümbol, millega uuritakse idaeurooplaste hingesügavusi. Pildil USA mereväe batüskaaf Trieste enne laskumist Mariaani süvikusse 23.1.1960. Autor/allikas: Wikimedia Commons

Uus raamat
Andrei Ivanov
"Batüskaaf"
Vene keelest tõlkinud Erle Nõmm
Toimetanud Hele Pärn
Kujundanud Anne Pikkov
Tänapäev
336 lk.

Andrei Ivanovi romaan "Batüskaaf" on lugu sellest, mis juhtus enne tema nn Skandinaavia triloogiat "Hanumani teekond Lollandile" (2009, ee 2012) "Bizarre" (2012, ee 2014) ja "Kuutõbise pihtimus" (2014, ee 2015). Kriitikud on juba juhtinud tähelepanu sellele, et eellugu võtab kõik need romaanid ühtlasi ka kokku.1 Lugejale annab see võimaluse alustada sarja lugemist hoopis tagantpoolt või tegelikult isegi kusagilt keskelt: ei pea järgima romaanide ilmumise järjekorda, sest olulisemad tegelased ilmuvad välja läbi kogu sarja, sidudes romaanid tervikuks.

Intervjuus Mihhail Truninile on Ivanov öelnud, et tahab murda piire ja traditsioone, võidelda harjumuspäraseks saanud ja seetõttu ahistava kultuuri vastu: "Aga mis on üldse kultuur? See on illusioon, mütoloogia, rituaalid, harjumus arvata, et maailm on niisugune, nagu see oli algselt mõeldud ja seejärel määratud igapäevaseks tarvitamiseks esivanemate poolt välja mõõdetud portsudena. Minu meelest ei ole midagi igavamat! Kirjutan just selleks, et vabaneda kultuurist, murda traditsioone, kindlaks kujunenud vaateid nähtustele ja keelele, välja võidelda õigust öelda: ei ole Eestit, Venemaad, Soomet …"2

Seda tavapärasest erinevat mõtet kannavad tõepoolest kõik Ivanovi Skandinaavia sarja teosed. Kui aga autori peamine eesmärk on tavapärase ja traditsiooniks saanu murdmine, tekib küsimus, kas kogu see üsna morbiidne sari pole mitte üks mäng, et lugeja tähelepanu köita. "Batüskaaf" algab ju motoga Franz Kafkalt: "Mõni kavalus on küll nii peen, et teeb iseendale otsa peale …".

Ivanov loob Skandinaavia sarjas omapärase maailma või ruumi, kus tegutsetakse enamasti illegaalselt ehk põranda all. Kõiki olulisemaid tegelasi seob sünge elukogemus ja pidev hädaohu aimus, nad on seadusega pahuksis ja rabelevad alailma väljapääsmatus olukorras, vaid mõnikord neist (ajutiselt) pääsedes. Eneken Laanes ja Daniele Monticelli on autori varasemaid teoseid silmas pidades nimetanud hullumeelset ähvardava ohu poole kappamist "hüsteeriliseks proosaks epifaaniliste avardumistega". "Batüskaafiga" jätkab autor samas stiilis. Ivanovi epifaaniad toimivad tekstis otsekui pidurdusmehhanism, katastroofi siiski ei saabu – selle asemel viiakse lugeja ikka ja jälle teosest teosesse korduvate peategelase elu määravate episoodide juurde.3

Minevikuvarjud jälitavad romaani kõiki tegelasi. Ammusest poliitikast tulenenud probleemid elavad näilisele lahendatusele vaatamata ikka veel inimeste mõtetes ja tegudes. Ivanovi teoseid on nimetatud autobiograafilisteks, aga see pole mitte tavapärane autobiograafia, oma eluloo jutustamine, vaid autobiograafilised elemendid on põimitud fantaasiaga. Võib öelda, et tema romaanid on tinglikult autobiograafilised. Üks olulisi teemasid on emigratsioon, aga sedagi tinglikult. Intervjuus Andres Laasikule tunnistab autor, et ta on emigratsioonis oma mineviku suhtes: "Mina ei arva, et elaksin emigratsioonis selle sõna tavatähenduses. See pole mitte emigratsioon, vaid emigratsioon mineviku suhtes, selle poliitilise olukorra suhtes, mis oli 1980ndatel."4

Siit koorub välja Ivanovi romaanide üks peamisi jooni, mis on seotud Ida-Euroopa ajalooga, ehkki see ei pruugi siin elavatele inimestele alati tunduda nii dramaatiline ega traagiline, nagu autor kirjeldab. Kõik tema teosed annavad nimelt edasi idaeurooplaste tunnet, et ollakse teine. Nii või teisiti kuulub seegi Euroopa juurde – ja mitte väga väiksel maa-alal. Autor on öelnud, et näeb ka ennast osana oma romaanidest, ja on mõistetav, et ta näeb end seega Euroopa kirjanikuna, ehkki möönab, et ütleb niiviisi vaid selleks, et välja vingerdada enese määratlemise raskest olukorrast.5

Batüskaaf on iseliikuv aparaat meresügavuste uurimiseks. Kõnealuses romaanis saab sellest sümbol: uuritakse erineva taustaga idaeurooplaste hingesügavusi, alates peategelasest Jevgenist ja lõpetades paljude tema saatusekaaslastega. "Batüskaafi" on põimitud "Kuutõbise pihtimustest" tuttavad psüühilised vaevused ja võitlused: "Ma kasvasin neurasteenilise lapsena – mulle oli väga tähtis, kuidas ma välja näen ja mida minust räägitakse" (lk 314). See pole siiski kõige olulisem, sest peategelase intensiivsed ja tähendusrikkad mälestused kunagisest Nõukogude Liidust varjutavad kõik muu: "Ma ütlesin, et see on romaan neist päevist, kui me sukeldusime Miinisadamas. See oli ALMAVÜs – tuli sukelduda tuukrivarustuses, autonoomses ja voolikuga, kerge ja raske varustusega, aga samuti batüskaafis koos instruktoriga. Oli pime, surma kleepuva kohalolu tunne ei jätnud mind, pimedus oli külm, see jäigi minuga tollest ajast. [—] Mind haaras ürgne hirm, selline hirm, mida ma polnud kunagi tundnud. See oli tajutav nagu millegi teistsuguse kohalolek ja see teistsugune oli mitu korda suurem kui mina, igeriku laternakesega laubal, trossi otsas marionett akvalangiga. "Teine" neelas mu alla, ma ei mäleta, kuidas mind üles toodi. Ma ei saanud kellelegi oma õudusest rääkida, sest olin maailmast ära lõigatud, ainus sidevahend pealispinnaga oli nöör: tõmba ja raputa" (lk 319–320).

Isegi kui tsiteeritud episoodis on tõsielulisi seiku, ei maksa unustada, et tegemist on ilukirjandusega, kus on oluline roll fantaasial. Seda kirjanduslikku maailma luues on autor ise selle sees olnud, see koht on talle õdus, see on tema kodu, kus ta tunneb end kaitstuna: "väljamõeldis hoiab mind: ma triivin romaanis nagu kapslis mööda maailmaruumi ja midagi halba ei saa juhtuda – nõnda tulen toime maailmaga, mis aina ründab meid uue jõuga. Võib-olla vastan maailmale nagu don Quijote – see on üks minu lemmiktegelasi."6

Niisiis võimaldab kujuteldav batüskaaf Ivanovil turvaliselt sisse elada reaalse maailma hirmudesse ja neid mõjusalt lugejaga jagada. Pidev hirm, et midagi juhtub, segatuna tundega, et ollakse teistsugune, läbib tema romaani "Batüskaaf" ja kõiki teisi seni ilmunud Sakandinaavia-teemalisi teoseid algusest lõpuni. Kõiki tegelasi painab Ida-Euroopa ajaloo rusuv ja eraldav taak: "Ma tahtsin kedagi paluda, et tuldaks ja päästetaks mind, päästetaks kõiki meid – Hanuman, Toomas, tüdruk, kelle armeenlane maha jättis, Skvorets ja paljud, paljud teised … aga kui ma võtsin toru, siis mõtlesin ma, et olen vist surnud; kui nii, siis ei saa mind päästa, kui ma end ise ei päästa: "Põgeneda!"" (lk 333).

Eraldatust ja teistsugusust tuletab peategelasele meelde kas või tema ema, kes karjub põgenevale pojale, et tollest ei saa kunagi sellist, nagu on eurooplased, sest ta pole seal sündinud. Teistsugusust tuletab Taani hipikülas meelde ka Ida-Saksamaalt pärit Rainer, kes paiskab Jevgenile näkku tõe, et too on endine NSVLi kodanik, mitte selline nagu taanlased ja kõik ülejäänud, kes hipikülas elavad.

Raineri mõttekäik, mille järgi on endised NSVLi liiduvabariigid alati teistest Euroopa riikidest erinenud ja jäävadki erinema põhjusel, et seal pole olnud seksuaalrevolutsiooni, mõjub siiski ootamatult. Raineri meelest on vabastatud libiido puudumine geneetilises mälus peamine erinevus eurooplase ja nõukogude inimese vahel. Just enne Raineri seksrevolutsioonijuttu on Jevgeni jõudnud äratundmisele, et ta ei kavatse hakata kellekski teiseks: "Ma olin ilma selletagi keegi teine. Olgugi, et mitte selline nagu nemad, aga teine" (lk 334).

Hüvastijätt Raineriga kujuneb salapäraseks. Seda võib mõista mitmeti. Vaatamata millegi tuttavliku äratabamisele teineteises, ei taha Jevgeni Rainerile järele vaadata, et mitte avastada midagi ootamatut, mida on seni varjatud. Küll aga soovib ta, et see hetk, kus saab muretult kirsipuu all istuda, jääks kestma kauemaks. Romaani lõpp, kui see üldse ongi lõpp, jääb lahtiseks. Kui aga arvestada, et tegemist on Skandinaavia triloogia eellooga, siis lugu alles algabki pärast seda romaani, et jõuda lõpuks ikka sinna kirsipuu alla tagasi, kus kõik näib olevat turvaline ja muutumatu, just nii, nagu on.

1 Erik Aru, Ivanovi pöörane teekond läbi Põhjamaade sai eelloo. – Eesti Päevaleht 11. IX 2017.

2 Mihhail Trunin, Maailm vs. don Quijote. – Sirp 19. II 2016.

3 Eneken Laanes, Daniele Monticelli, Mittekuulumise valu ja võimalus. Andrei Ivanovi erand eesti kirjanduses. – Keel ja Kirjandus 2017, nr 1, lk 41–57.

4 Andres Laasik, Andrei Ivanov: olen emigratsioonis oma mineviku suhtes. – Eesti Päevaleht 7. I 2012.

5 Mihhail Trunin, Maailm vs. don Quijote.

6 Samas.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: Sirp



Algas 21. PIMEDATE ÖÖDE FILMIFESTIVAL
juhised pöffil orienteerumiseks
Vaid vapratele

Arvustus. Sihikindel tõsieluline draama

Uus film: "Vaid vapratele"

Režissöör: Joseph Kosinski

Osades: Josh Brolin, Jennifer Connelly, Taylor Kitsch, Miles Teller, Jeff Bridges, Andie MacDowell, Ben Hardy, James Badge Dale, Alex Russell

7/10

Tallinn

Tallinn ei tohi olla suvaline linn

Siiri Vallneri ja Indrek Peili meelest määrab kunagi mõneti põnevagi aukliku ja kaootilise Tallinna linnaehituse visiooni asemel kollektiivne lollus.

Igor Uibo

Igor Uibo: ma tunnen end eestlasena

Igor Uibo peab end nii eestlaseks kui ka prantslaseks — elanud suure osa oma elust Prantsusmaal, on ta viimase viieteistkümne aasta jooksul veetnud igal aastal neli-viis kuud Eestis, jagades siin oma mitmekülgseid kogemusi teatri, tantsukunsti ja muusika vallas. Ta on pidanud loenguid prantsuse teatrist ning tantsu, eriti nüüdis- ja moderntantsu ajaloost TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, Tartu Ülikooli prantsuse keele osakonna ja Tallinna Ülikooli koreograafia eriala üliõpilastele. Igor Uibo lavastab ka ise ning on vahendanud teatri- ja muusikategevust Eesti ja Prantsusmaa vahel

FILM
TEATER
Fotol stseen Rasmus Puuri ooperist "Pilvede värvid". Vasakult Juuli Lill, Mati Turi, Helen Lokuta, Jassi Zahharov. Foto: Harri Rospu.

Rahvusooper Estonia alustab Soome-tuuri

Täna, 17. novembri õhtul annab Eesti Rahvusballett esimese "Coppélia" etenduse Tampere-talos, mis on pidulikuks alguseks Eesti Vabariik 100 puhul toimuvale Rahvusooper Estonia kahenädalasele ringreisile Soomes.

KIRJANDUS
Žürii esimees Peeter Olesk

Peeter Olesk. Jaak Põldmäe võrdlevalt vaatekohalt

Ühel varakevadisel päeval aastal 1976 pidi Jaak Põldmäe (1942–1979) viima kirjastusse Eesti Raamat oma raamatu „Eesti värsiõpetus” (1978) käsikirja. Eellepingu põhjal oli talle makstud välja 60 %, kuid kirjastus küsis, kuhu jääb käsikiri.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Tea Lemberpuu maalid kultuuritegelastest

Kalle Mälberg: väljakutsuv vanamoodsus

Tartust on palju laastavaid sõdu üle käinud. Iga kord selle ilusa linna tuleleegid peegeldusid Emavees, armid jäid parkidena linna näkku, mida kolearhitektid nüüd rüsinal rüvetama ruttavad. Ent iga häving möödub, jättes maha palju meheta naisi.

Hasartmängusõltlased eitavad kaotust ja mängivad maha suurema summa raha, kui algselt plaanitud.

Urmas Vadi. Elu mõttetusest

Pettunud inimeste hääled. Linna kõige vanem inimene võtab oma kodus vastu külalisi, lapsed on laua katnud, on kohvi, küpsiseid, vaasis on lilled. Hommikul käis koguduse õpetaja, siis astus linnapea isiklikult läbi, nüüd teeb kohalik ajalehereporter intervjuud ja ütleb alustuseks tunnustavalt, et te olete ikka väga pika elu ära elanud!

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: