Arvustus. Parimad mälestused on tasuta ({{commentsTotal}})

Mari Saat
Mari Saat Autor/allikas: Wikimedia

Uus raamat

Mari Saat
Kuu King
Tammerraamat
120 lk

 

Väga hell raamat.
Muinasjutt peabki hell olema.
Kuigi vist ise ei oleks pidanud seda lugema. Samas on jube hea meel, et loetud.
Palju põntsakaid tuli, selliseid äratundmisi, et tahtnuks Mari Saadi üles otsida, kurjalt näkku vaadata ja küsida: vabandust, proua Meel, kas Te nuhkisite aastatel 1970-75 minu järele ja nüüd kasutate delikaatseid isikuandmeid?

Nimelt on ise elatud sellisel elamispinnal, nagu noormees Aleks, kes oletamisi on nii viieaastane, kuigi - imelik - lugeda ei oska. Et vahesein eraldab köögiosa ja elamisosa, ei, meil oli siiski päris sein, aga esikut küll ei olnud, otse köök. Solk-sees-vesi-väljas, on seda tüüpi elamisi nimetatud. Kemmerg oli koridori peal, tõesti, külm vesi ikka köögikraanist tuli, suurem pesemine kord nädalas õuepealses saunas. On ka küsitud, nagu Aleks, koju tulles ema käest, et kas võtan palitukese kohe seljast või ootan, kuni Sa ahju kütad.

Mispärast oodati, et jutt kuskil tolles ajastus veereb ja saadi tutkit. Täitsa tänapäev, üksikema oma muredega, suurem pesemine kord nädalas ujulas, seda ikka lubada jõuab. Ehkki riided saab küll kaltsukast, aga jalanõudega pole seal suurem asi, kõik on nii kallis ja nutikat ei saa Aleks tõenäoliselt IIALGI. Poiss muudkui kasvab, ikka riietest ja jalanõudest välja. Kui naiste duširuumi kaasa võtta, võib juba pahandus tulla, et liiga suur. Mispärast on sündmus, kui ristiema toob välismaalt – kas keegi ikka mäletab, mida see sõna kunagi tähendas – tuttuued, täiesti Aleksi enda saapad. Kuhu seinale ja milline rist see tuleks kohe joonistada. Kahju lausa jalga panna, õnneks oid, et poiss ju kasvab.

Kisub varase „Õnne 13” laadiks nutukaks, eks. Ma siiamaani tige, et seal niimoodi räime halvustati. Pisike kena kala, nagu Juhan Peegel kirjutas, maitsev, oi, maitsev, osta alati kilo rohkem, sest selle sööd praadimise käigus niikuinii ära.
Õnnelikul kombel nii ei lähe. Loomulikult, on ju Mari Saat hirmushea kirjanik. Läheb muinasjutuks, kus kohatakse toredat kellas-kingseppa ja õpitakse elutarkusi. Matmata küll, vaatamata, et vana äratuskella on lahe lahti lammutada, unistust saada bussijuhiks. Siis saab raha ja emale uue teleka osta, et ta saaks oma lemmikseriaale vaadata.
Ning saadakse ühendust haldjate maailmaga. Sealsamas kingsepa man, aknalaua peal. Pealkirjas mainitud Kuu Kingaga tema lossis, Kuldsete Kingade, Päikeseilvesega. Kuidas keegi uskuda tahab, haldjad on olemas, lollilt suureks kasvades, ennast igasugu jama uskuma sundides kaotatakse võime neid näha ära, ammugi nendega rääkimine.

Tore, et kõik tegelased on head, väikeste inimlikkustega, muidugi. Suurim äpardus puu otsa jäämine, sest ei oska Aleksi kantseldada jäetud linnaplika alla tulla. Äraütlemata hell ja muhe lugemine, lapseea hirmud ja rõõmud tulevad meelde, õudus, kui snepper teeb klõps, sa oled väike, väljaspool, võtit ei ole; õnnetunne, et ema tuleb koju, ema on kodus ja kõik hästi. Asjad, asjad kah on toredad, tunnete vastu ei saa nemad aga teps.
Ehk on õige, et parimad mälestused jäävad tasuta.

Toimetaja: Helen Eelrand



Algas 21. PIMEDATE ÖÖDE FILMIFESTIVAL
juhised pöffil orienteerumiseks
Vaid vapratele

Arvustus. Sihikindel tõsieluline draama

Uus film: "Vaid vapratele"

Režissöör: Joseph Kosinski

Osades: Josh Brolin, Jennifer Connelly, Taylor Kitsch, Miles Teller, Jeff Bridges, Andie MacDowell, Ben Hardy, James Badge Dale, Alex Russell

7/10

Tallinn

Tallinn ei tohi olla suvaline linn

Siiri Vallneri ja Indrek Peili meelest määrab kunagi mõneti põnevagi aukliku ja kaootilise Tallinna linnaehituse visiooni asemel kollektiivne lollus.

Igor Uibo

Igor Uibo: ma tunnen end eestlasena

Igor Uibo peab end nii eestlaseks kui ka prantslaseks — elanud suure osa oma elust Prantsusmaal, on ta viimase viieteistkümne aasta jooksul veetnud igal aastal neli-viis kuud Eestis, jagades siin oma mitmekülgseid kogemusi teatri, tantsukunsti ja muusika vallas. Ta on pidanud loenguid prantsuse teatrist ning tantsu, eriti nüüdis- ja moderntantsu ajaloost TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, Tartu Ülikooli prantsuse keele osakonna ja Tallinna Ülikooli koreograafia eriala üliõpilastele. Igor Uibo lavastab ka ise ning on vahendanud teatri- ja muusikategevust Eesti ja Prantsusmaa vahel

FILM
TEATER
Fotol stseen Rasmus Puuri ooperist "Pilvede värvid". Vasakult Juuli Lill, Mati Turi, Helen Lokuta, Jassi Zahharov. Foto: Harri Rospu.

Rahvusooper Estonia alustab Soome-tuuri

Täna, 17. novembri õhtul annab Eesti Rahvusballett esimese "Coppélia" etenduse Tampere-talos, mis on pidulikuks alguseks Eesti Vabariik 100 puhul toimuvale Rahvusooper Estonia kahenädalasele ringreisile Soomes.

KIRJANDUS
Žürii esimees Peeter Olesk

Peeter Olesk. Jaak Põldmäe võrdlevalt vaatekohalt

Ühel varakevadisel päeval aastal 1976 pidi Jaak Põldmäe (1942–1979) viima kirjastusse Eesti Raamat oma raamatu „Eesti värsiõpetus” (1978) käsikirja. Eellepingu põhjal oli talle makstud välja 60 %, kuid kirjastus küsis, kuhu jääb käsikiri.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Tea Lemberpuu maalid kultuuritegelastest

Kalle Mälberg: väljakutsuv vanamoodsus

Tartust on palju laastavaid sõdu üle käinud. Iga kord selle ilusa linna tuleleegid peegeldusid Emavees, armid jäid parkidena linna näkku, mida kolearhitektid nüüd rüsinal rüvetama ruttavad. Ent iga häving möödub, jättes maha palju meheta naisi.

Hasartmängusõltlased eitavad kaotust ja mängivad maha suurema summa raha, kui algselt plaanitud.

Urmas Vadi. Elu mõttetusest

Pettunud inimeste hääled. Linna kõige vanem inimene võtab oma kodus vastu külalisi, lapsed on laua katnud, on kohvi, küpsiseid, vaasis on lilled. Hommikul käis koguduse õpetaja, siis astus linnapea isiklikult läbi, nüüd teeb kohalik ajalehereporter intervjuud ja ütleb alustuseks tunnustavalt, et te olete ikka väga pika elu ära elanud!

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: