Lätlased on laulu- ja tantsupeo seadusega rahul
Samal ajal, kui Eestis alles arutletakse laulu- ja tantsupeoseaduse vajaduse üle, kehtib Lätis see seadus üle kümne aasta. Kõik osapooled on rahul, et traditsioon jätkub ning ülesanded ja vastutus on täpselt teada. Koorilauljate arv Lätis üha kasvab.
Seadus loob lätlaste jaoks nii olulisel teemal kindluse. Kooridirigentide palkade pärast pole aga ükski ettevalmistus ja esinemine ära jäänud, vahendas "Aktuaalne Kaamera".
Läti laulu- ja tantsupeoseadus jõustus 2005. aastal ehk pärast seda, kui Balti riikide laulupeotava kanti UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja. Eestiga võrreldes on pidude ja nende vahelise aja tegevuse korraldus teistsugune.
Läti kultuuriminister Dace Melbarde ütles, et Lätis on pidude korraldamise struktuur üsna keeruline. Laulu- ja tantsupeotava eest vastutavad nii kultuuri- kui ka haridus- ja teadusministeeriumi asutused. Seetõttu on väga tähtis, et seaduses on määratletud nende koostöö.
Iga kolme aasta järel esitatakse valitsusele laulu- ja tantsupeo ettevalmistamise plaan. Valitsus kiidab selle heaks ja selle põhjal kavandatakse ka eelarve. Lätis on tekkinud paradoksaalne olukord - lätlaste arv küll väheneb ja paljud lahkuvad elama välismaale, kuid nende hulk, kes soovivad kooris laulda ja laulupeole pääseda, üha kasvab.
Riik maksab omavalitsustele toetust, mis on viimase kümne aastaga kordades kasvanud, Samuti tasub riik peadirigentide palga.
Järgmise, Läti 100. aastapäeva suve üldlaulu- ja tantsupidu lähenevad, peopaigas Metsapargi estraadil käib suur ümberehitus ja kõikjal üle Läti õpitakse usinalt peokava.
Toimetaja: Helen Eelrand
Allikas: Aktuaalne Kaamera