Arvustus. Kompides komplementaarsust: Niels Bohri tekstikogumikust ({{commentsTotal}})

Tartu ülikooli füüsika instituudi vanemteadur Piret Kuusk.
Tartu ülikooli füüsika instituudi vanemteadur Piret Kuusk. Autor/allikas: Virgo Siil

Uus raamat

Niels Bohr

"Filosoofilised mõtted"

Avatud Eesti Raamatu sari

Ilmamaa

Avatud Eesti Raamatu sari, mille missiooniks Lääne filosoofia võtmetekstide väljaandmine, on viimase kolme-nelja aasta jooksul pööranud pilgu "kõvade teaduste" poole. See suunavõtt on kahtlemata kõnekas, viidates muutustele eesti mõttekultuuri enesekuvandis.

Ühe motiivina võib aimata humanitaaride soovi läheneda reaaliale ja ennast selle kaudu või selle toel uutmoodi defineerida. Programmiline näib ka hoovõtt (kvant)füüsikute abil – 2013 alustas mõttelist jada Heisenbergi "Filosoofia ja füüsika", järgnes Feynmani "Kuus kergemat lugemist" (2014), Schrödingeri "Mis on elu?" (2015) ning Plancki "Vaatlusi maailmale kvantfüüsiku seisukohast" (2016).

27-aastaselt "aatomi struktuuri ja aatomist lähtuva kiirguse uurimise eest" Nobeli füüsikapreemia pälvinud Niels Bohri "Filosoofilised mõtted" on samavõrra riukliku pealkirjaga kui Schrödingeri teos; kuulsa taanlase kirjutised ja kaante vahele kaasatud Einsteini-Podelsky-Roseni artikkel, millega Bohr polemiseeris, kalduvad olema pigem oma eriala tekstid, mitte niivõrd püüded astuda dialoogi olemasoleva ontoloogia või tunnetusteooriaga. Filosoofia mõiste omandab siin arhailise hõngu, kerkides esile kui universaalne mahuti mitmete teadusharude jaoks.

Ent siiski: Bohri elukäiku (1885-1962) on saatnud kulgemine detailidest üldisema poole. Nagu mainib füüsik ja üks kogumiku tõlkijatest Piret Kuusk järelsõnas, siis mida aeg edasi, väheneb valemite hulk Bohri kirjutistes. Kuigi "Filosoofilisi mõtteid" ei saa pidada parimaks allikaks, millest algaja võiks tundma õppida kvantmehhaanika saladusi, on raamatu suurimaks väärtuseks olla ühe ajastu dokument, anda seespoolne vaade ringkondadest, kus sündisid 20. sajandi alguskümnendite pöörased avastused. Lisaks aimub Bohri stiili tagant südamlik pilt teadlase eetikast ja koostöövaimust (eriti mälestusloengus oma juhendaja Ernest Rutherfordi elust ja teadustööst). Bohrile iseloomulikuks "filosoofiliseks" tekstiks võib pidada konverentsiettekannet (näiteks "Põhjuslikkus ja komplementaarsus", 1937), milles ta tutvustab aatomifüüsika arenguid teiste erialade spetsidele. Nii eeldab Bohr interdistsiplinaarset, kuid siiski akadeemilist ja reaalia põhimõistetega väga hästi kursis olevat kuulajat.

Laurits Leedjärve ja Piret Kuuse heas tõlkes kogumikku läbib võtmemõistena "komplementaarsus". See on 20. sajandi teises pooles liikunud füüsikast eemale, leides mõnikord ka häguse ja metafoorsena kasutust väljaspool reaalteadusi. Siinjuures on oluline märkida, et komplementaarsusprintsiibi on füüsika piiridest välja viinud Bohr ise. Ta on toonud näiteks lihtsaid analoogiaid psüühilist taju ilmestava paradoksi vahel: introspektsioonis (vaatleja vaatleb isennast) kaob võimalus eristada subjekti ja objekti (mis on oluline klassikalise teaduse põhjuslikkuse ideaali jaoks). Seega tuleb liita kaks näiliselt sobimatut parameetrit. Samuti toob Bohr näite, et  "mõte" ja "tunne" toimivad kui komplementaarsed vahendid objekti erinevate tahkude käsitlemisel (mõlemad näited 1937).

Algupäraselt on komplementaarsus seotud kvantmaailma mõtestamisega. On iseloomulik, et mõiste sügavam sisu puudutab esmalt probleemi, ja alles seejärel võimalikke lahendusi. Probleem ilmneb atomaarsete objektide puhul.  Erinevalt "suurte asjade maailmast", mida saab edukalt kirjeldada klassikalise füüsikaga, iseloomustavad elementaarosakeste käitumist jahmatavalt teistsugused seadused. Väga väikesel objektil (näiteks elektronil või footonil) võib täheldada nii laine kui osakese omadusi; "vana" füüsika maailmapildile kujutaks see mõeldamatut vastuolu. Samuti tuleb kvantmaailmas ilmsiks mõõtevahendite ja uurimisobjektide vastasmõju, mille tulemusel pealtnäha samasuguse katsekorraldusega eksperimendid võivad anda erinevaid tulemusi. Probleem avaldub ka selles, et kvantobjektide omadusi ei õnnestu samaaegselt mõõta; näiteks ei saa korraga kindlaks teha osakese impulssi ja täpset asukohta.

Inglise teoreetiline füüsik Jim Al-Khalili on võrrelnud komplementaarsust vigurpildiga, millel on korraga kujutatud kaht objekti. Tuntud näide on pea igas tajupsühholoogia õpikus trükitud kujutis vanast ja noorest naisest. Vaatleja ei saa korraga vastu võtta mõlemat informatsiooni korraga, kuid saab eraldi tehtud vaatluste tulemused ekstrapoleerida üheks koondavaks teadmiseks. Bohri mõttetöös seostub komplementaarsus ka vastavusprintsiibiga (mõistlik oleks neid kaht eristada), mille teisendiks või konkretiseeringuks võib komplementaarsust pidada. Vastavusprintsiibi sisuks on lepitada klassikalist- ja kvantfüüsikat, "esitades kvantfüüsikale olemuslikku statistilist kirjeldust klassikalise füüsika ratsionaalse üldistusena" (lk 233).

Omaette probleemiks on, kas ja kuidas on võimalik komplementaarsust üle kanda "suurte asjade" maailma. Paradoksaalsel kombel näib see hõlpsamalt korda minevat humanitaarias. Näiteks antropoloog seisab vastamisi küsimusega, kuidas hoiduda uurimise käigus uuritava mõjutamisest. Sel juhul on üheks tähtsamaks "mõõteriistaks" antropoloogi kasutatav kirjelduskeel (mis omakorda tuletab meelde, et keele vahendavast rollist ei pääse füüsikudki). Keel on võimeline osaliselt painduma objekti järgi, aga teist sama palju "painutab" ta objekti. Analoogiat pakuvad uuemad seisukohad taju- filosoofias: valdavalt märkame keskkonnas objekte, mida oleme juba eelnevalt valmis otsima ja leidma. Objekte märgates kipume neile otsekohe omistama keele- ja kultuurikogemuse poolt etteantud parameetreid, mis kujundavad meie semiootilist ehk tähenduslikku reaalsust.

Viimaks toon sisse veel paar telge, mis aitavad kerkinud vastandusi kaardistada ja osaliselt ka lepitada. Võime üldistada, et klassikaline füüsika kirjeldab maailma pideva, kvantfüüsika diskreetsena. Sestap võib üheks komplementaarsuse sõnastuseks pakkuda pidevate ja diskreetsete kirjeldusmudelite teineteist täiendava võrdse kohalolu.

Huvitava paralleeli võib tuua ka biosemiootikast: Jesper Hoffmeyer ja Claus Emmeche avaldasid 90ndate algul tähelepaneku, et elusad süsteemid kasutavad paralleelselt analoogset ja digitaalset koodi.

Nende kahe näite varal on lihtne jõuda tõdemuseni, et kahe paralleelselt töötava, kuid põhimõtteliselt erineva süsteemi sujuvaks koostööks on vajalik omavaheline tõlge. Nii on tõlkimine pideva ja diskreetse kui ka digitaalse ja analoogse vahel õigupoolest komplementaarsusprintsiibi väljendused. Hoolimata Bohri idee näilisest sobivusest väga mitmesuguste mõtteraamidega tasub humanitaaril siiski silmas pidada, et algupäraselt on komplementaarsus seotud mõõtmistega, kirglikult kindla kavatsusega teostada võimalikult täpseid katseid. Eksperimenti kui üht teaduse alust pole kvantmehhaanika taandanud, pigem vastupidi.

Toimetaja: Helen Eelrand



Algas 21. PIMEDATE ÖÖDE FILMIFESTIVAL
juhised pöffil orienteerumiseks
Vaid vapratele

Arvustus. Sihikindel tõsieluline draama

Uus film: "Vaid vapratele"

Režissöör: Joseph Kosinski

Osades: Josh Brolin, Jennifer Connelly, Taylor Kitsch, Miles Teller, Jeff Bridges, Andie MacDowell, Ben Hardy, James Badge Dale, Alex Russell

7/10

Tallinn

Tallinn ei tohi olla suvaline linn

Siiri Vallneri ja Indrek Peili meelest määrab kunagi mõneti põnevagi aukliku ja kaootilise Tallinna linnaehituse visiooni asemel kollektiivne lollus.

Igor Uibo

Igor Uibo: ma tunnen end eestlasena

Igor Uibo peab end nii eestlaseks kui ka prantslaseks — elanud suure osa oma elust Prantsusmaal, on ta viimase viieteistkümne aasta jooksul veetnud igal aastal neli-viis kuud Eestis, jagades siin oma mitmekülgseid kogemusi teatri, tantsukunsti ja muusika vallas. Ta on pidanud loenguid prantsuse teatrist ning tantsu, eriti nüüdis- ja moderntantsu ajaloost TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, Tartu Ülikooli prantsuse keele osakonna ja Tallinna Ülikooli koreograafia eriala üliõpilastele. Igor Uibo lavastab ka ise ning on vahendanud teatri- ja muusikategevust Eesti ja Prantsusmaa vahel

FILM
TEATER
Fotol stseen Rasmus Puuri ooperist "Pilvede värvid". Vasakult Juuli Lill, Mati Turi, Helen Lokuta, Jassi Zahharov. Foto: Harri Rospu.

Rahvusooper Estonia alustab Soome-tuuri

Täna, 17. novembri õhtul annab Eesti Rahvusballett esimese "Coppélia" etenduse Tampere-talos, mis on pidulikuks alguseks Eesti Vabariik 100 puhul toimuvale Rahvusooper Estonia kahenädalasele ringreisile Soomes.

KIRJANDUS
Žürii esimees Peeter Olesk

Peeter Olesk. Jaak Põldmäe võrdlevalt vaatekohalt

Ühel varakevadisel päeval aastal 1976 pidi Jaak Põldmäe (1942–1979) viima kirjastusse Eesti Raamat oma raamatu „Eesti värsiõpetus” (1978) käsikirja. Eellepingu põhjal oli talle makstud välja 60 %, kuid kirjastus küsis, kuhu jääb käsikiri.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Tea Lemberpuu maalid kultuuritegelastest

Kalle Mälberg: väljakutsuv vanamoodsus

Tartust on palju laastavaid sõdu üle käinud. Iga kord selle ilusa linna tuleleegid peegeldusid Emavees, armid jäid parkidena linna näkku, mida kolearhitektid nüüd rüsinal rüvetama ruttavad. Ent iga häving möödub, jättes maha palju meheta naisi.

Hasartmängusõltlased eitavad kaotust ja mängivad maha suurema summa raha, kui algselt plaanitud.

Urmas Vadi. Elu mõttetusest

Pettunud inimeste hääled. Linna kõige vanem inimene võtab oma kodus vastu külalisi, lapsed on laua katnud, on kohvi, küpsiseid, vaasis on lilled. Hommikul käis koguduse õpetaja, siis astus linnapea isiklikult läbi, nüüd teeb kohalik ajalehereporter intervjuud ja ütleb alustuseks tunnustavalt, et te olete ikka väga pika elu ära elanud!

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: