Suri Draamateatri tehnikapoole raudvara Ain Jürisson ({{commentsTotal}})

Ain Jürisson
Ain Jürisson Autor/allikas: Draamateater

86aastasena suri 14. novembril näitleja ja kauane Draamateatri tehnilise poole juht Ain Jürisson.

Ain Jürisson sündis 11. oktoobril 1931 Kaelase külas Pärnu-Jaagupi vallas.

Lõpetas 1957 Tallinna Kaugõppekeskkooli ja Draamateatri õppestuudio.
Eesti Draamateatris asus tööle 1958. aastal.

Draamateater nimetab teda oma kodulehel raudvaraks. "Mees, kes on mänginud ja lavakujundust ette valmistanud Ilmar Tammuri, Voldemar Panso, Mikk Mikiveri, Mati Undi, Evald Hermaküla, Priit Pedajase, Hendrik Toompere jpt lavastustele, teatrit teinud koos mitme näitlejate- ja teatrikunstnike põlvkonnaga, üle elanud kümme teatrijuhti, hääle andnud sadadele multifilmitegelastele," on öelnud Draamateater tema kohta juba eluajal.

"Ain usaldas kolleege ja Aini usaldati. Kui teatris oli pidupäev, siis ühel hilisel tunnil istus ta alati klaveri taha ja kõlas lennukas «Punased purjed». Kui teatris oli leinapäev, siis oli alati tema see, kellel oli meelekindlust ja usaldusväärsust seista korraldamise keskpunktis. Nüüd on meie kord Aini ära saata. Teatripere leinab. Ja tänab, ja läheb kokku hoides edasi. Ain Jürissoni sõnadega öeldes: «Kuidas seda maja siis mitte armastada!"," teatas Draamateater Ain Jürissoni surma järel.

Aastani 1981 oli Ain Jürisson Draamateatris näitleja, 1981–2004 lavastusala juhataja, 2004–2006 töökodade juhataja.

2000 sai Jürisson teatrisisese kolleegipreemia Asi-Ants kui parim tehniline töötaja. 2004 järgnes Eesti Teatriliidu tehnilise töötaja preemia.

On mänginud ka filmides "Vallatud kurvid" (1959), "Ohtlikud kurvid" (1961), "Viimne reliikvia" (1969) ja "Madude oru needus" (1987).

Enim on Jürisson tuntud aga animafilmide dubleerijana. Draamateatri töö kõrvalt jõudis Jürisson 30 aastat osaleda Sojuzmultfilmi animafilmide eestindamises Tallinfilmile.

“Kui ma Elevandipoega - üht jube põnevat karakterit, kes läbi nina rääkis - dubleerisin, ei viitsinud ma vahel sõrmedega nina kinni hoida. Kasutasin selleks pesulõksu,” meenutas Ain Jürisson 2001. aastal Õhtulehele. “Oi, see oli ränk aeg!”

"Kui Ain Jürissoni ligi 50-aastane tööpäev Eesti Draamateatris lõppema hakkas, pani ta oma mälestused kirja raamatus „Draamateatri raamat. Teatrist ja teatriperest aegade voolus“.  Just nii ta oma kolleegidest rääkis ja mõtleski – teatripere. Pool sajandit jagas ta heldelt seda peretunnet, ta oli teatris oma, kolleegi tööpostist ja põlvkonnast sõltumata. Ain sidus inimesi. Nüüd ta lahkus – ja süda tunneb, et lahkus lähedane, lahkus keegi perest. Keegi, kes lõi elus ja teatris nii hinnalise ühtekuuluvustunde," edastab Draamateater järelhüüdes Ain Jürissonile.

1955. aastal astus Draamateatri tagauksest esimest korda sisse Halinga vallas Kaelase külas sündinud 24-aastane noormees, sooviga astuda teatri õppestuudiosse. Soov läkski täide, kolm aastat õppimist ja stuudio lõpetamise järel 1958. aastal sai Ain Jürissonist Draamateatri näitleja. Muide, aasta pärast tuli Draamateatrisse ka Jürissoni kursuseõde Ester Pajusoo, kes on selle teatri kuldvara tänaseni, juba 58  aastat. Oli Ilmar Tammuri suurlavastuste ja ka Voldemar Panso värskete ja kujundlike, eesti ainest uudselt tõlgendavate lavastuste aeg ja noored näitlejad leidsid kohe palju rakendust, nimetagem Jürissoni rolle, nagu Rava peremees Tammsaare ja Särevi „Vargamäe vanades ja noortes“, Imelik Lutsu ja Särevi „Suves“ ja „Tootsi pulmas“, Kopfschneider Tammsaare ja Panso „Inimeses ja jumalas“, Paris Shakespeare’i „Troiluses ja Cressidas“, Mats Mürk Kitzbergi ja Simmi „Kosjasõidus“. Kui Panso Noorsooteatrist Draamateatrisse naasis, oli tema lavastustes ikka tööd ka Ain Jürissonil, näiteks Jakob Lusiksepp Traadi ja Panso „Tantsus aurukatla ümber“, Yorgi peapiiskop Shakespeare’i „Richard III-s“.

1981. aastal lahkus Estoniasse Draamateatri pikaaegne lavastusalajuhataja Jaan Mikkel ja uus juht leiti oma majast, ettepanek tehti Ain  Jürissonile.  Eriharidust ega kogemust polnud, ees ootasid väga keerulised ajaloolise maja suurremondi aastad ja vajadus lavakujundusi kohandada ajutiste mängukohtade kesiste võimalustega, aga Ain otsustas elus pöörde teha ja võttis koha vastu. Ning jäi sellesse ametisse veerand sajandiks. Lavakujunduste teostaja, kes ise paarkümmend aastat näitleja olnud – selline lava ja lavataguse tundja on eesti teatris päris haruldane.

Mälestusterohked ja tööküllased aastad, kirjutab ta oma raamatus, ja ikka oma meeskonda tunnustades: „On olnud kauneid ja raskeid aegu. Nii palju suurepäraseid, teatrile pühendunud inimesi!“ Rasked hetked jäid enda teada, mälestustesse sai kirja rõõm ühisest tööst, võimalusest teostada laval kunstnike ja lavastajate lennukamadki loominguline mõttelend. Kolleegide mälestustesse jäi aga teatrimees, kes ei öelnud loojate mistahes fantaasialennulegi ei, vaid asus nuputama, kuidas seda lavale tuua ja olukord lahendada. Teatrilegend räägib mõnest korrast, kui kujunduse kavandid piirdusid paari sigaretikarbile tõmmatud joonega või suuliselt esitatud ideedega, kuid teati: Jürisson loeb sellest välja, mis vaja ja teeb oma meeskonnaga teoks! Ain ise ütleb oma tollaste igapäevaste koostööpartnerite kohta soojalt: „Teatrikunstnikud – suurepärane, nii eriilmeline, eripalgeline ja lai loojate seltskond, kelle vaimuloomingut minul koos oma meistritega on olnud au materiaalseks muuta veerandsajandi jooksul.“

Suhtlemiskarid ületati kannatlikkuse ja huumoriga. „Jääge moodsaks!“, kõlas tihtipeale ta sõbralik soovitus. Lavastusala juhataja vastutas ka teatri suurte reiside eest näiteks Moskvasse,  Vladivostokki, Habarovskisse, Torontosse. Teatri tehnilist poolt juhtides tegi Jürisson kaasa ka lavastustes, näiteks Mikiveri lavastatud Kruusvalli „Hullumeelne professor, tema elukäik“ ja Tammsare ja Mikiveri „Tagasi Vargamäele“, Mati Undi lavastatud Grillparzeri „Esiema needus“ jt.

Poole sajandi pikkuse teatritöö kõrval kestis pea sama kaua veel teinegi, laiemale publikule ilmselt tuttavamgi amet. „Dubleerinud filmistuudio Tallinnfilm…“ – terved põlvkonnad lapsi on kasvanud Sojuzmultfilmi multikatega, mida Eesti Televisiooni ekraanil juhatas sisse Jürissoni hääl. Tallinnfilmi dublaažistuudios algas öötundidel tihtipeale koos näitlejaga teine tööpäev.

 

Ain Jürissoniga saab hüvasti jätta 27. novembril kell 12 Eesti Draamateatris.

Toimetaja: Valner Valme



Djerro

Autahvel. Aasta albumid 2017, kohad 31-50

ERRi kultuuriportaal valis viiendat korda aasta parimaid plaate. Nagu tavaks oleme kujundanud, hakkab tipp-50 edetabel ilmuma esmaspäeval tagumisest kümnest, lisades iga päev kümme järgmist, kuni reedeks on esikümme ja kogu pilt avalik.

Punkfoto näitus

Punginäitus tõi Mercale pisara silma

Eesti pungi esiema Merca külastas koos Jüri Muttikaga punkfotonäitust "Iseleiutatud inimesed. Pungi nägu Nõukogude Eestis" ning nentis, et ilusad ajad tõid talle pisara silma.

"Kirsiaed"

Nüganen näeb "Kirsiaias" komöödiat ja naisterahva dilemmat

Tallinna Linnateatris lavastas Elmo Nüganen Anton Tšehhovi Kirsiaia. Nüganeni sõnul on Tšehhovi luigelaul - "Kirsiaed" - tehniliselt täpne ja täiuslikult kirjutatud. Kirsiaias on alati nähtud draamat, kuigi autor on sellele alla kirjutanud komöödia.

FILM
TEATER
Nero Urke Hamletina

Arvustus. "Grotesk" tuleb võib-olla sõnast "grott"

Jaan Toominga lavastet „Hamleti” etendusõhtust Vabal Laval, 5. detsembril. Mängisid Nero Urke, Rein Annuk, Aire Pajur, Margus Mankin, Algis Astmäe, Anne-Mai Tevahi, Mikk Sügis ja Kaido Kivi (+ isa vaimuna Jaan Toomingu hääl).

KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
Tuhu matkaraja vaatetorn Trepp.

Tuhu matkaraja uus vaatetorn kannab nime Trepp

Pärnumaal, Tuhu matkaraja alguses avati uus vaatetorn, mis on juba viies riigimetsa majandamise keskuse (RMK) ja Eesti Kunstiakadeemia (EKA) sisearhitektuuri tudengite koostöös valminud loodusehitis.

MUUSIKA
Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: