Tõnu Karjatse PÖFFi-minutid: "Külmutatud karpkala", "Meremadu" ja "Paganad" ({{commentsTotal}})

Vladimir Kott
Vladimir Kott "Külmutatud karpkala" Autor/allikas: Kaader filmist

Tõnu Karjatse seekordsete PÖFFi näpunäidete seas on kaks Vene filmi ning üks kammerlik Filipiinide linalugu kalamehest.

Tänane esimene filmisoovitus tuleb homsest kavast Vladimir Koti filmile "Külmutatud karpkala". Tegemist on Vene filmiga, kus peaosades vanemale põlvkonnale väga tuntud näitlejad Marina Neyolova ja Alisa Freindlich.

"Külmutatud karpkala" on traditsioonilist filmikunsti austav linatöö, kui see oleks Eesti film, oleks selle režissöör näiteks Peeter Simm või Mart Kivastik, kes on samu teemasid käsitlenud. Film räägib üksi kolkakülas elavast endisest õpetajast Jelenast, kes saab oma arstilt teada, et tervisenäitajad on väga halvaks läinud ja süda võib iga hetk üles öelda. Järve äärest möödudes kingib küla kalur talle trööstiks uhke karpkala, kes on aga tegelikult sama visa nagu armsalt asjalik Jelena ise. Jelena võtab aga hoiatust tõsiselt ja asub oma kadumiseks ettevalmistusi tegema, seda enam, et ärimehest pojal (Jevgeni Mironov) ei pruugi ema hinnangul tema jaoks aega olla.

Alisa Freindlich mängib Jelena naabrit ja sõbrannat, nende kahe naise vahel toimub tragikoomilisi episoode, mis on ühtaegu absurdsed ja teiselt poolt väga lihtsalt inimlikul tasemel mõistetavad ja lahendatavad. Teise tegevusliini moodustab Jelena ja ta poja vaheline suhtlus.

Linateos on kantud murest inimlike väärtuste kadumise pärast kasuahnusele orienteeritud ühiskonnas. 44-aastane režissöör läheneb sellele lõhele vanema põlvkonna vaatevinklist, see on konservatiivselt kriitiline pilk enesehävitusele, kuhu hoolimatus ja ahnus võib viia. Samas on siia pandud palju muhedat huumorit, mille läbi režissöör annabki mõista, et kõik ei pruugi üleüldse olla nii halb, kui seda esmapilgul võib arvata.

"Külmutatud karpkala" linastub 21. novembri õhtul kell 18.30 Apollo kinos, Tallinnas.

Filipiinide lavastaja Joseph Israel Labani "Meremadu” on film neile, kes hindavad eksootikat ja antropoloogilist lähenemist.

Ühendriikides filmitegijaks õppinud Laban räägib loo ühest rannikukülast, kus elatusvahendiks on veel traditsiooniline kalapüük. Suur maailm surub aga peale hõlpsamate ja ohtlikumate tuluteenimisviisidega nagu narkokaubandus.

"Meremadu" räägib kolme, teismeliseikka jõudnud lapse loo, kes ootavad merelt koju oma isa. Meri toob neile aga isa asemel kilode kaupa õunu, just selliseid, mida isa tõi oma merereisidelt. Laban läheneb laste murelikule ootusele pieteeditundega, laste lein on sama tasane ja sügav nagu meri, mis on tervele kogukonnale elatusallikaks, sõbraks ja mõistetamatuks vaenlaseks. Ühel päeval avaneb ka müstiliste õunte saladus. "Meremadu" on tagasihoidlik aga visuaalselt haarav linatöö. Laban ühendab antropoloogilise vaatluse sotsiaalselt aktuaalse konteks tiga, tuues välja need valupunktid, mis traditsioonilisi kalurikogukondi ja elamisviisi ähvardavad.

Režissöör on pühendanud selle filmi neile, kes on kaotanud merele oma lähedasi. See on ühtaegu mõtlik ja kurb, kuid samas ka poeetiliselt kaunis film ühe ajastu murdepunktist.

"Meremadu" linastub 21. novembril kell 21.15 Kinos Artis. Kohal on ka filmi tegijad.

Kolmandaks filmiks, mida võib PÖFFi kavast soovitada, on seekord taas Vene film – Moskva Teatrikunsti Kooli lõpetanud Lera Surkova esimene täispikk linatöö "Paganad".

See on heas mõttes teatraalne, täpsemalt öeldes kammerlik film ühest perekonnast tänapäeva Venemaal ja muutuvas ajas. Filmi teevad nauditavaks just näitlejad, kes on filmi aluseks olnud näidendit etendanud ka teatris. Näidendi kirjutas Ukraina näitekirjanik Anna Jablonskaya ja see on olnud menukas ka lavalaudadel.

"Paganad" kustub mõtlema selle üle, mida tähendab tänapäeva inimesele religioon ja kuidas peaks hoidma sidet oma juurtega. Religiooni "päästvat" jõudu kehastab justkui sümboolselt viisteist aastat omaette elanud vanaema, kes ühtäkki ilmub oma poja linnakorterisse ja püüab poja perekonda omamoodi aitama asuda.

Tõepoolest, korraks lööbki kõik särama – kinnisvaraga tegelev pereema saab suurtellimuse, muusikuamb itsioonidega pereisa saab töö ja isegi korterisse remonti tegema palgatud töömees võõrdub viinast, kuid sellel kõigel on oma karm hind, mis tuleb ilmsiks pere nooremate liikmete läbi. Näitlejad annavad oma rollid edasi hästi vahetult, kuigi toimuval on teatud fabritseerituse maik.

Groteski ja ka traagika kaudu annab Surkova edasi põlvkondade vahelise sideme hääbumist, justkui kutsudes üles märkama ning abistama oma igapäevaste tegemiste ja murede kõrval ka teisi pereliikmeid.

"Paganaid" võib näha 22. novembril kinos Wõprus ja siis juba tuleval nädalal. 28. novembri seansile on oodata ka režissööri ennast. 

Toimetaja: Kaspar Viilup



Djerro

Autahvel. Aasta albumid 2017, kohad 31-50

ERRi kultuuriportaal valis viiendat korda aasta parimaid plaate. Nagu tavaks oleme kujundanud, hakkab tipp-50 edetabel ilmuma esmaspäeval tagumisest kümnest, lisades iga päev kümme järgmist, kuni reedeks on esikümme ja kogu pilt avalik.

Punkfoto näitus

Punginäitus tõi Mercale pisara silma

Eesti pungi esiema Merca külastas koos Jüri Muttikaga punkfotonäitust "Iseleiutatud inimesed. Pungi nägu Nõukogude Eestis" ning nentis, et ilusad ajad tõid talle pisara silma.

"Kirsiaed"

Nüganen näeb "Kirsiaias" komöödiat ja naisterahva dilemmat

Tallinna Linnateatris lavastas Elmo Nüganen Anton Tšehhovi Kirsiaia. Nüganeni sõnul on Tšehhovi luigelaul - "Kirsiaed" - tehniliselt täpne ja täiuslikult kirjutatud. Kirsiaias on alati nähtud draamat, kuigi autor on sellele alla kirjutanud komöödia.

FILM
TEATER
Nero Urke Hamletina

Arvustus. "Grotesk" tuleb võib-olla sõnast "grott"

Jaan Toominga lavastet „Hamleti” etendusõhtust Vabal Laval, 5. detsembril. Mängisid Nero Urke, Rein Annuk, Aire Pajur, Margus Mankin, Algis Astmäe, Anne-Mai Tevahi, Mikk Sügis ja Kaido Kivi (+ isa vaimuna Jaan Toomingu hääl).

KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
Tuhu matkaraja vaatetorn Trepp.

Tuhu matkaraja uus vaatetorn kannab nime Trepp

Pärnumaal, Tuhu matkaraja alguses avati uus vaatetorn, mis on juba viies riigimetsa majandamise keskuse (RMK) ja Eesti Kunstiakadeemia (EKA) sisearhitektuuri tudengite koostöös valminud loodusehitis.

MUUSIKA
Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: