Jüri Kuuskemaa peab loengu barokkmajast ({{commentsTotal}})

{{1511333520000 | amCalendar}}
Jüri Kuuskemaa
Jüri Kuuskemaa Autor/allikas: Postimees/Scanpix

22. novembril kell 18.00 toimub Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja Elav ruum vestlus- ja loenguõhtu kunstiajaloolase ja kollektsionääri Jüri Kuuskemaaga. ERR kultuuriportaal teeb ürituselt otseülekande.

Loengus räägib Jüri Kuuskemaa oma Haapsalu barokkmaja taastamisest ja sellega seonduva ajaloolise tarbevara kollektsioneerimisest. Lisaks tuleb juttu majaomanikest, kelle hulgas on olnud teatrinäitlejaid, kohtunikke ja sõjamehi. Loeng haakub arhitektuurimuuseumi keldrisaalis oleva näituse „Koduarheoloogia. Jüri Kuuskemaa barokkbarakk Haapsalus“ ja samateemalise trükisega.

Jüri Kuuskemaa (s 1942) on kunstiajaloolane, kelle meelisteemad varieeruvad gootikast barokini. Ta on rahvusvaheliselt tuntud giid ja silma paistnud muinsuskaitselise tegevuse poolest. Jüri Kuuskemaa oli üks 1987. aastal Eesti Muinsuskaitse Seltsi asutajatest. Pikaaegse Memoria saatega Kuku raadios on ta ajalugu kuulajaile ligendanud jutustades Tallinna pärimustest ja vanadest traditsioonidest. Ta on avaldanud palju arvamuslugusid ajaloo-, kunsti- ja muinsuskaitseteemadel ning kirjutanud raamatuid ja koostanud näituseid. Jüri huvide hulka kuulub barokiaegse tarbevara kollektsioneerimise kõrval ka ajaloolise vaategraafika kogumine.

Jüri Kuuskemaa lõpetas 1965. aastal Tartu Ülikooli kunstiajaloo eriala. Muuseumimaastikul alustas ta 1964. aastal, Kadrioru kunstimuuseumis ja hiljem selle Niguliste filiaalis. Praegu töötab ta Tallinna ajaloo ja kultuuri valdkonna nõunikuna. Lisaks Tallinna vapimärgile on Jüri Kuuskemaad tunnustatud ka Prantsusmaa Auleegioni rüütli tiitli ja Saksamaa Liitvabariigi, Portugali ja Hollandi teenetemärgiga ning Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi ordeniga.

Elav ruum on Eesti Arhitektuurimuuseumi uus loengusari, kus astuvad üles nii arhitektid, ajaloolased, muinsuskaitsjad kui ka teised ruumispetsialistid. Muuseum soovib populaarses vormis tutvustada arhitektuuriajalugu, tegevarhitektide loomingut ning käsitleda publiku osalusel meie elukeskkonnas toimuvaid muutusi. Sari on seega suunatud kõigile ruumist, arhitektuurist, selle lähiajaloost ja tänapäevast huvitatud inimestele. Loengusari on mõtteline täiendus Arhitektuurimuuseumi püsinäitusele „Elav ruum: sajand Eesti arhitektuuri”, mis tutvustab siinse professionaalse arhitektuuri- ja ruumikultuuri arengut läbi 20. sajandi.

Toimetaja: Helen Eelrand



Djerro

Autahvel. Aasta albumid 2017, kohad 31-50

ERRi kultuuriportaal valis viiendat korda aasta parimaid plaate. Nagu tavaks oleme kujundanud, hakkab tipp-50 edetabel ilmuma esmaspäeval tagumisest kümnest, lisades iga päev kümme järgmist, kuni reedeks on esikümme ja kogu pilt avalik.

Punkfoto näitus

Punginäitus tõi Mercale pisara silma

Eesti pungi esiema Merca külastas koos Jüri Muttikaga punkfotonäitust "Iseleiutatud inimesed. Pungi nägu Nõukogude Eestis" ning nentis, et ilusad ajad tõid talle pisara silma.

"Kirsiaed"

Nüganen näeb "Kirsiaias" komöödiat ja naisterahva dilemmat

Tallinna Linnateatris lavastas Elmo Nüganen Anton Tšehhovi Kirsiaia. Nüganeni sõnul on Tšehhovi luigelaul - "Kirsiaed" - tehniliselt täpne ja täiuslikult kirjutatud. Kirsiaias on alati nähtud draamat, kuigi autor on sellele alla kirjutanud komöödia.

FILM
TEATER
Nero Urke Hamletina

Arvustus. "Grotesk" tuleb võib-olla sõnast "grott"

Jaan Toominga lavastet „Hamleti” etendusõhtust Vabal Laval, 5. detsembril. Mängisid Nero Urke, Rein Annuk, Aire Pajur, Margus Mankin, Algis Astmäe, Anne-Mai Tevahi, Mikk Sügis ja Kaido Kivi (+ isa vaimuna Jaan Toomingu hääl).

KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
Tuhu matkaraja vaatetorn Trepp.

Tuhu matkaraja uus vaatetorn kannab nime Trepp

Pärnumaal, Tuhu matkaraja alguses avati uus vaatetorn, mis on juba viies riigimetsa majandamise keskuse (RMK) ja Eesti Kunstiakadeemia (EKA) sisearhitektuuri tudengite koostöös valminud loodusehitis.

MUUSIKA
Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: